Esileht»Hea teada»Standardid ja õigusaktid

Standardid ja õigusaktid

Standardid on vabatahtlikud dokumendid, mille järgimine ei ole kunagi olemuselt kohustuslik – st ühtegi standardit ei pea järgima üksnes seetõttu, et see on olemas. Standardi järgimise saab kõigile kohustuslikuks teha ainult läbi õigusaktides standarditele viitamise. Loomulikult võib ette tulla olukordi, kus teie äripartner nõuab teilt standardi nõuete järgimist või soovite osaleda riigihankes, kus on tehnilises spetsifikatsioonis osalemise eeltingimusena toodud teatud standardite järgimine. Sellisel juhul ei pääse ka teie standardi nõuete järgimisest ja standard on teie jaoks de facto kohustuslik. Käesoleval lehel keskendume siiski juhtudele, kus standardid tehakse üldsusele laiemalt kohustuslikuks õigusaktide kaudu, ning räägime erinevatest viisidest õigusaktides standarditele viitamiseks.

Õigusaktides saab standarditele viidata mitmel moel. Viite iseloomust sõltub see, kuidas ja millist standardi versiooni tuleb või võib järgida. Eestis reguleerib standarditele õigusaktides viitamist toote nõuetele vastavuse seadus. Seaduse kohaselt võib õigusaktis standardile viitamisel ette tulla järgmisi olukordi:
• viide võib olla soovituslik või kohustuslik;
• standardile võib viidata otse või üldiselt;
• viide võib olla dateeritud või dateerimata;
• viidata võib osale või standardisarjale.

Õigusaktis tuleb standardile viidates eelistada soovituslikku viitamist. Viide standardile on soovituslik, kui viidatud standardi järgimine ei ole kohustuslik ja õigusakti nõuete täitmiseks on võimalik rakendada ka muid lahendusi. Õigusaktis standardile viite sätestamise korral eeldatakse viidatud standardi järgimisel standardiga kaetud nõuete osas vastavust õigusakti sellekohastele nõuetele.

Viitamine kohustuslikult vs soovituslikult

Kohustusliku viite olemasolul tuleb kõigil, kelle tegevusi asjaomane õigusakt reguleerib, viidatud standardite nõudeid järgida. Soovitava viite korral ei pea standardi nõudeid järgima, kuid tihti annab selliste standardite järgimine kindlustunde, et standardit järgides saavad õigusakti nõuded täidetud või on võimalik standardit järgides muid eeliseid saada (näiteks lihtsam vastavushindamise menetlus vms).

NÄITED:

Kohustuslik viide
• Erialase pädevuse hindamise protseduur peab vastama standardi EVS-EN ISO/IEC 17011:2004 "Vastavushindamine. Üldnõuded vastavushindamisasutusi akrediteerivatele akrediteerimisasutustele" nõuetele.

Soovituslik viide
• Suurustähistuse märkimisel suurustunnuste ja nende arvväärtuste abil on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN 13402 või muust samaväärsest standardist. 

Dateeritud või dateerimata viitamine

Viide standardile on dateeritud, kui viidatava standardi tähis sisaldab standardi vastuvõtmise aastat. Dateeritud viite korral järgitakse standardit dateeringu seisuga. Kui selliselt viidatud standardile on hiljem tulnud uustöötlus või muudatus või standard on tunnistatud kehtetuks, tuleb dateeritud viite korral ikkagi järgida standardi dateeringu kuupäevaga kehtinud versiooni, jättes hilisemad muudatused arvestamata. Sellisel juhul on võimalik, et tuleb järgida näiteks ka kehtetuks tunnistatud standardit.

Dateerimata viide on viide standardile ilma vastuvõtu aastat määratlemata. Sellisel juhul tuleb alati järgida standardi viimast kehtivat versiooni. Kui standardile on ilmunud muudatusi, tuleb järgida algset teksti koos muudatustega.

NÄITED:

Dateeritud viide
• Bensiin ja diislikütus peab vastama Eesti standarditele EVS-EN 228:2004 ja EVS-EN 590:2004.

Dateerimata viide
• Rõivaste ja muude tekstiiltoodete hooldustähistuse märkimisel on soovitatav lähtuda Eesti standardist EVS-EN ISO 3758 või muust samaväärsest standardist.
• Hindamisakt peab vastama Eesti standardis EVS 875-4 hindamisaruandele esitatud nõuetele.

Viitamine otse või üldiselt

Viide standardile on otsene, kui see sisaldab standardi tähist. Viide standardile on üldine, kui viidatakse teatud standardimisorganisatsiooni vastuvõetud või muudel alustel määratletavatele standarditele ning kui viide ei sisalda standardi tähist. Kui otsese viite korral on alati üheselt selge, millist standardit tuleb järgida, siis üldise viite korral on viitega silmas peetud standardite välja selgitamine mõnevõrra keerukam. Sellistel juhtudel on soovitatav kasutada standardeid otsides ICS-i grupi põhist otsingut ning vajadusel konsulteerida meie klienditeenindusega.

NÄITED:

Otsene viide
• Käesolevas määruses nimetatud meditsiinigaasisüsteemid peavad vastama Eesti Standardikeskuse standardile EVS-EN 737-3 "Meditsiinilise gaasi torusüsteemid. Osa 3: Torud kokkusurutud meditsiinilise gaasi ja vaakumi jaoks".

• Käesoleva määruse jõustumisest arvates ei paigaldata EVS-EN 620-3:1996 nõuetele vastavate keermestikega tuletõrjehüdrante.

Üldine viide
• Käesoleva määruse peatükkides 1 ja 2 reguleerimata osas tuleb "Elektriohutusseaduses" sätestatud elektriohutusalaste nõuete täitmiseks lähtuda vastavatest Eesti standarditest (EVS) või nende puudumisel Rahvusvahelise Elektrotehnika Komisjoni (International Electrotechnical Commission) standarditest (IEC) või nimetatutega vastavuses olevatest dokumentidest.

• Kui vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatule ei ole võimalik toote ohutust eeldada, hinnatakse selle ohutust, arvestades:
1) Eesti standarditeks üle võetud Euroopa standardimisorganisatsioonide standardeid, mis ei ole harmoneeritud standardid;
2) algupäraseid Eesti standardeid …  

Viitamine standardi osale või standardisarjale

Kui õigusaktis on viidatud üksnes osale standardist, tuleb järgida just viidatud osa standardis ning teised standardi aspektid võib jätta õigusakti raames tähelepanuta.

NÄIDE:

Alates 01.07.2004. a väljastatav sõiduki registreerimismärk peab vastama Eesti standardi EVS 597:2004 punktis 3.6 kehtestatule.

Kui viidatakse standardiseeriale, siis tuleb järgida kõiki vastavas standardiseerias sisalduvaid standardeid.

NÄIDE:

Katsetöid hindab komisjon kinnisasja hindamise heade tavade ja rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtete ning vara hindamise standardiseerias EVS 875 kinnitatud nõuete alusel.
Print  
Sirvimisteenus2 Online-kogud2