Algupärase Eesti standardi ülevaatus toimub üldjuhul iga viie aasta järel või aasta enne kehtivusaja lõppu ning selle eesmärk on kontrollida: standardi tehnilist taset, vastavust aja nõuetele, vastavust kehtivatele õigusaktidele, kooskõla rahvusvaheliste või Euroopa standarditega jne.
Standardi ülevaatuse tulemusena:
• pikendatakse standardi kehtivust muutmata kujul;
• koostatakse standardi muudatus või uustöötlus;
• tühistatakse standardi kehtivus.
Standardi ülevaatuse algatab standardi koostaja (tehniline komitee/projektkomitee/töörühm) või Standardikeskus. Teade ülevaatuse algatamise ja otsus tulemuse kohta avaldatakse EVS Teatajas.
Huvipakkuva standardi tekstiga tutvumiseks ja selle sisu osas kommentaaride esitamiseks palume ühendust võtta standardiosakonna või klienditeenindusega.
Alljärgnevalt on loetletud ülevaatusel olevad standardid, mille kohta arvamuse esitamise viimane tähtaeg on 01.07.2010.
EVS 886-1:2005 Lõhnaainete hajumine atmosfääris. Osa 1: Põhialused
Rajatavate ja olemasolevate ettevõtete põhjustatud lõhnahäiringute ennetuseks on otstarbekas kasutada lõhnaainete tajumise ennustamiseks hajumisarvutusi.
Käesolev standard kirjeldab analüütiliste ja numbriliste mudelite nõudeid, ligikaudset ulatust ja rakendamist ning sisendite ja väljundite võimalikke vigu lõhnaainete hajumise arvutamisel. Samuti annab standard mudeli kvaliteedi hindamiseks vajalikud kriteeriumid kontrolli ja paikapidavuse kohta. Lõhnaainete hajumise füüsikalist modelleerimist tuulekanalis selles juhises ei käsitleta.
EVS 887-1:2005 Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 1: Lõhnahäiringu psühhomeetriline hindamine. Küsimustikud
Käesolevas standardis käsitletavatel häiringumõõtmise meetoditel on järgmised eesmärgid:
a)kohalike elanike kaebuste uurimine;
Kohalike elanike kaebusi uurides on oluline keskenduda individuaalsele kaebusele ja vajadusel kontrollida selle usaldusväärsust, kuna üksikisiku reageering ei pruugi olukorrast objektiivset ülevaadet anda.
b)heitekontrolli meetmete vajalikkuse ja tõhususe selgitamine.
Heitekontrolli meetmete vajalikkuse ja/või tõhususe saab välja selgitada uuringute abil. Teatud juhtudel on uuringud kasulikud ja vajalikud, sest üks heitekontrolli eesmärkidest peab olema häiringu vähendamine. Kuna ka psühholoogial on tähtis roll, tuleb informatsiooni hankimiseks valida sobivad meetodid, milleks ei ole ei füüsikalis-keemilised ega füsioloogilised meetodid. Pealegi ei ole senised kogemused näidanud otsest põhjuse-tagajärje seost aine heite, taju ja lõhnahäiringu vahel, mis tähendab seda, et paljudel juhtudel on uuring vajalik enne heitekontrolli meetmete määramist.
EVS 887-2:2005 Lõhnade mõju ja selle hindamine. Osa 2: Häirivate omaduste väljaselgitamine küsitluse teel
Käesolev standard kirjeldab elanikkonna küsitlemise meetodit mis tahes lõhnahäiringu mõõtmiseks. See kujutab endast kohalike elanike korduvküsitlemist nende lõhnaaistingu kohta teatud ajahetkedel ja nendepoolset hinnangut häiringu tasemele. Pikemate perioodide põhjal (vt jaotis 3) saadud tulemusi kasutatakse lõhnahäiringu koguseliseks hindamiseks, st elanike häiringuindeksi mõõtmiseks määratletud uuringualal.
Sellest tulenevalt on võimalik:
– mõõta häiringu ruumilist ja ajalist levikut uuritaval alal;
– välja tuua erinevused häiringu esinemise vahel uuritaval alal ja neutraalsel kontrollalal, näitamaks abinõude väljatöötamise hädavajalikkust kompleksse immissiooniga piirkonnas;
– hinnata lõhna vähendamiseks tarvitusele võetud meetmete efektiivsust;
– mõõta häiringu sõltuvust elaniku kaugusest suurest emissiooniallikast (emissioonimäära suhtes);
– hinnata lõhnaainete emissiooniallikaid valitsevate tuulesuundade põhjal.
Häiringut ei ole võimalik mõõta ei füsioloogiliste ega ka füüsikalise keemia meeto-ditega. Senised kogemused ei ole näidanud mingit lihtsat põhjuslikku seost lõhnaaine emissiooni, lõhnataju ja lõhnahäiringu vahel. Seetõttu võib teatud juhtudel soovitada lõhnahäiringu avastamiseks kohaliku elanikkonna küsitlemist.
Lõhnahäiringut puudutavad elanikkonna korduvküsitlused võimaldavad võrrelda antud olukordi omavahel. Ülalmainitud põhjusliku seose keerulisuse tõttu ei ole võimalik ühes piirkonnas täheldatud häiringutulemuste mustrit üle kanda mõnda teise planeeritavasse piirkonda (nt kavandatav emissiooniallikas või elamurajoon).
EVS 888:2005 Lõhnaainete määramine välisõhus välimõõtmiste teel
Käesolevas standardis käsitletav meetod põhineb lõhnaaine esinemisaja protsendi määramisel mõõtepunktides. Ekspertrühma liikmed mõõdavad mõõtepunktis sisse-hingatavas õhus lõhnaaine esinemist kindla aja jooksul (ühekordne mõõtmine). Meetod sobib hetkeolukorra kirjeldamiseks.
Sõltuvalt püstitatud eesmärgist (üksikallika hindamine, mitme allikaga piirkonna saasteaine kaardistamine, planeeringute hindamine, lõhnaaine hajumismudelite kalibreerimine jne) kuulub ühekordse mõõtmise asukoht mõõtmiskohtade võrgustikku. Punktallika hindamisel on ümberkaudse piirkonna lõhnaainete hinnang osa punktallika hinnangust.
Välisõhu lõhnaomaduste määramine põhineb meetodil, mille kohaselt teostatakse korduvalt ühekordseid mõõtmisi hinnatavat piirkonda katvas mõõtepunktide võrgustikus ühe aasta jooksul. Kui eesmärgiks on tulevase saasteallika mõju, siis võib kasutada hajumismudeleid välisõhu lõhnaomaduste iseloomustamiseks või ennustada mõju olemasolevate sarnaste saasteallikate mõõtetulemuste põhjal. Lõhnaaine esinemise määramisel hajumissuuna meetodil tehakse kindlaksmääratud ajal ühekordseid mõõtmisi, mille käigus määratakse lõhnaaine hajumiskaugus, esine-missagedus lõhnalehvikus, intensiivsus või kvaliteet (meeldiv või ebameeldiv). Hajumissuuna meetodi abil saadavaid andmeid saab sobivate statistiliste meetodite abil kasutada lõhnaaine hajumismudelite kalibreerimisel ja lõhnaheite iseloomus-tamisel.
EVS 620-6:2003 Tuleohutus. Tekstiilsed sisustusmaterjalid
Standard sätestab tekstiilsete sisustusmaterjalide kasutustingimused eri otstarbega ruumides, sõltuvalt materjalide põlemisomadustest.
EVS 620-8:2003 Tuleohutus. Põrandakattematerjalid. Põlevus
Standard sätestab põrandakattematerjalide klassifitseerimise nende põlemisomaduste järgi, nõuded neile ja katsemetoodika.
EVS 620-9:2003 Tuleohutus. Katusekattematerjalid. Põlevus
Standard sätestab katusekattematerjalide klassifitseerimise nende põlemisomaduste järgi, nõuded neile ja katsemetoodika.
EVS 728:1996 Üldkasutatav kommuteeritav telefonivõrk (ÜKTV). Nõuded ÜKTV abonendi analoogliidesega ühendatavatele terminalseadmetele
Standardis on üksikasjalikult esitatud tehnilised nõuded ning nendega seotud vastavuse testid, millele peavad vastama kõik terminalseadmed oma igal üldkasutatava kommuteeritava telefonivõrguga ühendamiseks ettenähtud pordil. Telefonivõrku ühendamine toimub standardse analoogliidese kaudu. Sel liidesel on 2-juhtmeline ühendus liinivoolu hõive ja katkestusega ning vahelduvvoolu kutsesignaalidega allpool kõnesagedusala. Need nõuded ja nendega seotud vastavuse testid defineerivad antud administratsiooni ÜKTV standardse analoogsisendi ligipääsu (aspekt 2). Ajaloolistel põhjustel võivad nõuded ja vastavuse testid koosneda eripärastest väärtustest iga administratsiooni telefonivõrgu kohta. Need nõuded kajastavad olemasolevaid standardeid. Liitumisstandard ei sisalda tingimata kõiki nõudeid, millele peab mingi eri liiki terminalseade vastama, et saada tüübikinnitus vastava ÜKTV ühenduspunktiga ühendamiseks.
EVS 734:1998 Televisiooniringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi põhinäitajad
Standard käsitleb analoogtelevisioonisüsteemides I-V sagedusalas maapealses televisioonisaatevõrgus või kaabeltelevisioonivõrgus televisiooniprogrammide levitamiseks kasutatavate signaalide põhilisi tehnilisi näitajaid.
EVS 735:1999 Raadioringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi põhinäitajad
Standard käsitleb analoograadioringhäälingusüsteemides LF, MF, HF ja VHF sagedusalas maapealses raadiosaatevõrgus või kaabellevivõrgus raadioringhäälinguprogrammide levitamiseks kasutatavate signaalide põhilisi tehnilisi näitajaid.
EVS 736:1999 Raadioringhäälingusüsteem. Analoogsüsteemi helitrakti kvaliteedinäitajad
Standard käsitleb ultralühilainealal raadioprogramme levitatavate analoogringhäälingusüsteemide helitraktide kvaliteedinäitajaid.
EVS 759:1998 Kommertstelekommunikatsioon (BTC). Kahe- ja neljajuhtmelised analoogrendiliinid (A20, A2S, A40, ja A4S). Ühenduskarakteristikud, võrguliides ja lõppseadmestiku liides.
Standard spetsifitseerib: - kõnesagedusalas lihtkvaliteediga ja erikvaliteediga kahe- ja neljajuhtmelise analoogrendiliini ühenduskarakteristikute ning võrguliidese füüsikaliste ja elektriliste karakteristikute nõuded ja testimispõhimõtted ja -kahe- ja neljajuhtmelise analoogrendiliini lõpp-punktiga ühendatava lõppseadmestiku liideste füüsilised ja elektrilised parameetrid ja vastavad testimispõhimõtted. Standardi nõuded põhinevad ETSI (Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituut) standarditel ETS 300 448, ETS 300 449, ETS 300 500, ETS 300 551, ETS 300 552 ja ETS 300 553, mis on koostatud Euroopa Ühenduse Komisjoni mandaadi alusel ja moodustavad osa Nõukogu direktiiviga 92/44/EMÜ (ONP-direktiiv), mis käsitleb vabakasutusvõrgu kohaldamist rendiliinide suhtes (5. juuni 1992), määratud harmoneeritud standardite miinimumkomplektist. Ühendus toimub läbi liideste võrgu lõpp-punktides (NTP) ja sisaldab kõiki seadmestikke, mis on ette nähtud NTP-ga ühendamiseks. Lõppseadmestike vahel edastatavad signaalid kahjustuvad ühenduse läbimisel. Standard määrab kindlaks kahjustuse piirid. Tegelik olukord võib olla tunduvalt parem. Rendiliin kindlustab juurdepääsu kõnesagedusalale (300 Hz kuni 3400 Hz) ilma piiranguteta sageduste kasutamisel. Standardi nõuded on valitud peamiselt telefonside jaoks. Piirangud teist tüüpi liikluse kasutamiseks puuduvad. Standard on kasutatav rendiliinidel, kaasa arvatud osalise kasutusajaga rendiliinid, kus side loomine või lahutamine ei nõua ühtegi protokollivahetust või mõnda muud sekkumist NTPs. Kui rendiliin on teeninduses, st edastab kasutaja liiklust, ei või rendiliini tarnija teostada standardis spetsifitseeritud teste ega jälgida liini tööd ilma rendiliini kasutajat hoiatamata. Testid on välja töötatud rendiliinide teenindusse andmiseks ja teenindusest tagasivõtmiseks, kuid nende igakordne sooritamine ei ole kohustuslik. Standard esitab võrguliidese füüsiliscd ja elektrilised parameetrid ning spetsifitseerib vastavuse testid ühenduskarakteristikutele ja võrguliidesele. Mõned standardis kirjeldatud testid ei ole kavandatud rakendamiseks installeeritud rendiliini liidesel. Selliste testide teostamiseks võib liidese varustada sarnase kasutusega seadmestikuga. Standardi nõuetele vastavus kindlustab kõnesagedusalas lõppseadmestiku liidese sobivuse kahe- või neljajuhtmelise analoogrendiliiniga. Standard on kasutatav kõigi liideste jaoks, mis on projekteeritud rendiliinidega ühendamiseks. Eriteenust edastava aparatuuri, kompleksaparatuuri ja eravõrgu aparatuuri jaoks võivad lisaks käesolevale standardile rakenduda teised standardid. Juhtmestik kliendi territooriumil ja võrgu lõpp-punkti (NTP) vaheline installeering on väljaspool standardi käsitlusala. Standard ei sisalda testide teostamise üksikasju ega testimismetoodikat. Standard ei ole koostatud reguleeriva eesmärgiga.
EVS 874:2003 Kõne töötlemise, ülekande ja kvaliteedi aspektid (STQ). Teenuse kvaliteedi parameetrite määratlused ja mõõtmine. ONP kõneside direktiiviga 98/10/EC nõutud kõnesideteenuse parameetrid
Standard sisaldab harmoniseeritud määratlusi ja mõõtemeetodeid teatud hulga kasutaja poolt tajutavate teenuse kvaliteedi (QoS) parameetrite kohta telefoniteenuse korral. Parameetrid on vastavuses ONP kõneside direktiiviga 98/10/EÜ. Juhise esimene osa käsitleb direktiivi lisas 3 toodud parameetreid. Valikuliste ja teiste teenuste kohta võib välja töötada täiendavaid osasid. Vastavalt direktiivile on käesolevate parameetrite eesmärgiks määratleda objektiivsed ja võrreldavad meetmed kasutajale/kliendile osutatud teenuste kvaliteedi kohta NRA-le. Piirmäärade kehtestamine QoS-ile ei kuulu käesoleva standardi käsitlusalasse. QoS parameetrid on kohaldatavad teenustele, mis on reguleeritud kõneside direktiiviga (98/10/EÜ ), s.t telefoniteenus, olenemata teenuse osutaja poolt kõne otstarbeks valitud võrgu tehnoloogiast, s.t PSTN, ISDN või mõni teine tehnoloogia, ning kõne
sihtkohast. Määratletud parameetrid on kohaldatavad üldkasutatavale telefoniteenusele, olenemata kas lisateenuseid pakutakse, tellitakse või aktiveeritakse konkreetse kõne jaoks.