Alljärgnevalt on toodud teave Standardikeskusele esitatud algupäras(t)e standardi(te) koostamis-, muutmis- ja uustöötlusettepanekute kohta, millega algatatakse Eesti standardi koostamisprotsess. Teile huvipakkuvas projektis osalemiseks või lisateabe saamiseks palume kontakteeruda projekti juures viidatud kontaktisikuga.
Info koostamisettepanekute kohta on käesolevalt lehel leitav kuni standardikavandi valmimiseni või standardiprojekti koostamisest loobumiseni. Koostamisprotsessi kulgu on võimalik jälgida standardimisprogrammi vahendusel.
Standardi koostamisest.
Vara hindamine. Osa 8: Kulumeetod (EVS 875-8:2007 uustöötlus)
Standardiseeria EVS 875 käsitleb vara hindamist. Standardite kasutusalaks on vara hindamise ja hinnangute kasutamisega seotud tegevused, eelkõige laenutagatiste ja finantsaruandlusega seotud tegevused. Standardite kasutajateks on vara hindajad, kinnisvaraspetsialistid, ehitusspetsialistid, keskkonnaspetsialistid, finantsaruandlusega tegelevad spetsialistid (raamatupidajad, audiitorid), krediidiasutused, kõrgemad õppeasutused. Standardite olemasolu loob aluse vara hindamise ühtsele käsitlusele, rahuldades nii era- kui avaliku sektori vajadusi. Käesolev standard EVS 875-8 "Vara hindamine. Osa 8: Kulumeetod" käsitleb kulumeetodi kasutamise eesmärke ja võimalusi, maa ja ehitiste hindamist, kulumi määramist ning maa ja ehitiste väärtuse lahutamist.
Uustöötluse eesmärgiks on ajakohastada standardit lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ja teistest standardiseeria osadest ning tulenevalt seadusandluse muudatustest.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas ja uustöötluse koostaja on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ).
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 01.06.2012.
EVS poolne kontaktisik on Liis Tambek
Vara hindamine. Osa 9: Tulumeetod (EVS 875-9:2007 uustöötlus)
Käesolev standard EVS 875-9 "Vara hindamine. Osa 9: Tulumeetod" käsitleb tulumeetodi kasutamist kinnisvara turuväärtuse, kasutusväärtuse ning investeeringu väärtuse hindamisel, finantsmodelleerimist, investeeringu analüüsi, tuluelemente rahavoos, kuluelemente rahavoos, tulude kapitaliseerimise meetodit, diskontomäära, kapitalisatsiooni määra, sisemist tulumäära, nüüdis puhasväärtust, maksueelseid ja maksujärgseid rahavoogusid ning laenusid rahavoos.
Uustöötluse eesmärgiks on ajakohastada standardit lähtuvalt rahvusvahelistest standarditest ja teistest standardiseeria osadest ning tulenevalt seadusandluse muudatustest.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas ja uustöötluse koostaja on Eesti Kinnisvara Hindajate Ühing (EKHÜ).
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 01.09.2012.
EVS poolne kontaktisik on Liis Tambek
Suitsueemalduse projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid (projekt 106579)
Standard annab juhised võitluseks suitsu vastu tulekahju korral. Käsitletakse nii loomulikku kui ka mehaanilist suitsueemaldust ja ülerõhulisi suitsutõrje süsteeme, nende kavandamist ja automatiseerimise taset, aga samuti nõudeid paigalduse, kontrolli ja korrashoiu kohta.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas EVS/TK-27 „Küte ja ventilatsioon“
Standardi uustöötluse koostajateks on EVS/TK-27 ja EVS/TK-5.
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.12.2012.
EVS poolne kontaktisik on Kati Käär
Kinnistu kanalisatsioon (EVS 846:2003 uustöötlus)
Käesolev standard kehtib kinnistu kanalisatsioonile, mille kaudu reoveed suubuvad linna või asula ühiskanalisatsiooni või veekogusse. Kinnistu kanalisatsiooni all mõeldakse hoonesisest veeneeludega ühendatud kanali-satsioonitorustikku koos võimalike lisaseadmetega (sulgeseadmed, pumplad, puhastusavad) ja kinnistu piires asuvat õuekanalisatsiooni koos kaevude ja võimalike kohtpuhastitega. Standardis ei käsitleta tulekustutusveega seonduvat. Standardi nõudeid tuleb täita nii uue kinnistu kanalisatsiooni projekteerimisel, paigaldamisel, katsetamisel kui ka olemasolevate kanalisatsioonisüsteemide ümberehitamisel.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS).
Standardit koostab projektkomitee EVS/PK 42 "Kanalisatsioon".
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.09.2012.
EVS poolne kontaktisik on Kati Käär
Ühiskanalisatsioonivõrk (EVS 848:2003 uustöötlus)
Käesolev projekteerimisstandard kehtib hooneväliste isevoolsete kanalisatsiooni-võrkude kohta, s.o hoonekollektorist või sajuvee restkaevust kohani, kus vesi jõuab reoveepuhastisse või suublasse. Hoonealused torustikud ja kollektorid kuuluvad kanalisatsioonivõrgu hulka siis, kui nad ei ole osa kinnistukanalisatsioonist.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts (EVKIS).
Standardit koostab projektkomitee EVS/PK 42 "Kanalisatsioon".
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.09.2012.
EVS poolne kontaktisik on Kati Käär
Hoone ehitusprojekti kirjeldus. Osa 1: Eelprojekti seletuskiri
(EVS 865-1:2006 uustöötlus)
Käesolev standard käsitleb kavandatava hoone arhitektuuri, tehnosüsteemide ja -võrkude, krundisiseste rajatiste, teede ja platside eelprojekti seletuskirja.
Standardi uustöötluse koostamisettepaneku esitas Eesti Projektbüroode Liit (EPBL).
Standardi koostajaks on EVS/PK 43 "Hoone ehitusprojekt".
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.09.2012.
EVS poolne kontaktisik on Kati Käär
Ehitiste tuleohutus. Osa 1: Sõnavara
(EVS 812-1:2005 uustöötlus)
Standard sätestab ehitusliku tuleohutuse mõisted.
Uustöötluse eesmärgiks on täiendada ja kaasajastada standardit, toetudes standardile ISO 13943:2010 „Fire safety. Vocabulary“ ja kõrvaldades eesti standardist rahvusvahelise terminoloogiaga vastuolulised terminid.
Standardi uustöötluse ettepaneku esitas EVS/TK 5, uustöötluse koostajaks on Päästeamet.
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.10.2012.
EVS poolne kontaktisik on Heiki Aasmann
Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid
(EVS 812-3:2007 uustöötlus)
Standard käsitleb ehitiste kütmiseks ja kütuse hoidmiseks ettenähtud ruumide ning küttesüsteemide tuleohutust.
Uustöötluse eesmärgiks on täiendada standardit vastavalt kütteseadmetele ja korstnatele kehtestatud uute standardite ja normide nõuetega ning muuta standardit arusaadavamaks. Uustöötluse koostamise otsus lähtub standardi perioodilise ülevaatuse tulemustest.
Ettepaneku esitas EVS/TK 5, uustöötluse koostajaks on Päästeameti ja EVS/TK 32 töörühm.
Eeldatav arvamusküsitluse algus on 1.10.2012.
EVS poolne kontaktisik on Heiki Aasmann
Meditsiinilised survesukad
(prEVS 917:2012)
Standardikavand sätestab nõuded survesukkadele, mida kasutatakse jalgade veenide ja lümfisoonte haiguste puhul ja mis on kootud looduslikest, sünteetilistest ja elastsetest niitidest. Standardi nõuded ei kehti profülaktilistele survesukkadele.
Kavandi koostamise otsus lähtus eelstandardi EVS-ENV 12718:2002 “Meditsiinilised survesukad ja –sokid” kehtivuse lõppemisest.
Ettepaneku esitas Nanso Group Eesti AS, kes on ka kavandi koostajaks.
Arvamusküsitluse algus on 1.06.2012.
EVS poolne kontaktisik on Heiki Aasmann