Esileht»EVS»Uudised 2019»Uudised 2012

Piksekaitse standardite uustöötlused

6.02.2012

Eestikeelsetena ilmusid piksekaitset käsitleva standardisarja EVS-EN 62305 uustöötlused. Sarja teine osa, EN 62305-2:2006 Riskianalüüs, on praegu uuendamisel CENELECis. Uuendatud on selle sarja kolm osa, mis kõik on olemas ka eestikeelsena:

Osa 1: EVS-EN 62305-1:2011 Üldpõhimõtted,  (67 lk)
Osa 3: EVS-EN 62305-3:2011 Ehitistele tekitatavad füüsikalised kahjustused ja oht inimelule,  (157 lk)
Osa 4: EVS-EN 62305-4:2011 Ehitiste elektri- ja elektroonikasüsteemid,  (88 lk)

Standardis EN 62305-1:2011 on võrreldes standardiga EN 62305-1:2006 + corr. Nov.2006 järgmised olulisemad muudatused:

• Enam ei käsitleta ehitisega ühendatud tehnovõrkude kaitset.
• Arvutuste juures on sisse toodud välgu uus parameeter - esmase negatiivse välguimpulsi vool.
• Madalpinge elektrisüsteemide ja telekommunikatsiooni-süsteemide jaoks on täpsemalt määratletud eeldatavad välgu poolt põhjustatud impulssliigvoolud.

Standardis EN 62305-3:2011 on võrreldes standardiga EN 62305-3:2006 + corr. Nov.2006 + corr. Sep.2008 + A11:2009 järgmised olulisemad muudatused:

• Piksekaitsesüsteemidele sobivate materjalide hulka on lisatud vasega elektroodsadestatud teras.
• Mõned piksekaitsesüsteemi juhtide ristlõikepindalad on mõnevõrra muudetud.
• Eraldusvahemike arvutamiseks kasutatakse kahte meetodit - lihtsustatut ja üksikasjalikku.
• Arvesse on võetud kaitsemeetmed elusolendite elektritraumade vastu ka ehitiste sees.
• Lisas D on esitatud täiustatud teave piksekaitsesüsteemide kohta plahvatusohuga ehitistes.

Standardis EN 62305-4:2011 on võrreldes standardiga EN 62305-4:2006 + corr. Nov.2006 järgmised olulisemad muudatused:

• Lisatud on isoleerivad sisendid, mis vähendavad ehitisega ühendatud liinide kaudu ehitisse sisenevaid juhtivuslikke impulsse.
• Mõnevõrra on muudetud potentsiaaliühtlustuskomponentide vähimaid ristlõikeid.
• Ka standardi selles osas on arvutuste juures uue komponendina sisse toodud esmase negatiivse välguimpulsi vool.
• Liigpingekaitseseadmete valikut kaitsetaseme järgi on parandatud, uustöötluses arvestatakse ka võnkumisi ja induktsiooni liigpingekaitseseadmest tagapool olevas ahelas.
• Liigpingekaitseseadmete koordinatsiooni käsitlev endine lisa C on välja jäetud, selles osas viidatakse IEC tehnilise alamkomitee SC 37A „Low-voltage surge protective devices" materjalidele.
• Sisse on toodud uus teatmelisa D, kus käsitletakse liigpinge-kaitseseadmete valiku juures arvesse võetavaid tegureid.

Mitmel pool on räägitud nn aktiivsetest välgu püüduritest (Early Streamer Emission /ESE/ vardad), millel olevat palju suurem kaitsetsoon tavaliste püüduritega võrreldes. Piksekaitse standardite uustöötlustes ei ole selles osas mingeid muudatusi, st et, kui neid kasutataksegi, tuleb kaitsetsoon määrata ikka nii, nagu tavalise (Franklini) piksevarda puhul. Seda kinnitavad ka CIGRE töögrupi C4.405 poolt teoreetiliste kaalutluste ja praktiliste katsetuste põhjal tehtud järeldused (vt Electra nr 258, oktoober 2011), kus on tõestatud, et ESE vardad ei toimi tavalistest Franklini varrastest efektiivsemalt.

Tiit Metusala
EVS/TK 19 "Kõrgepinge" alamkomitee „Piksekaitse“

Print  
Sisekoolitus2 Komplekteeritav kogu2