Esileht»Hea teada»KKK

KKK

Mida tähendab EVS?

„EVS“ on kasutusel Eesti standardi tähisena. „EVS-i“ tähendus ei ole küll ametlikult määratle­tud, kuid seda on selgitatud kui lühendit fraasist „Eesti Vabariigi standard“. „EVS“ on kasutusel ka Eesti Standardi­keskuse kui organisatsiooni akronüümina.

Kuidas määratakse standardi hind?

Eesti standardite hinnakirja kinnitab Standardikeskuse juhatus. Hinna määramisel lähtutakse kulu­põhisuse printsiibist – müüdavate standardite müügitulu peab katma Standardikeskuse toimimiseks vajalikud kulud ja tagama Eesti standardimissüsteemi arenguks vajalike vahendite olemasolu.Iga konkreetse standardi hind määratakse hinnakirja alusel standardi lehekülgede arvu järgi. Seejuures võetakse arvesse üksnes sisulehed, arvestamata esilehti, taotluslikult tühjaks jäetud lehti jms.Teiste standardimisorganisatsioonide standardite hinnad määravad kindlaks need välja andnud standardimisorganisatsioonid.

Miks on standardid tasulised?

Standardimisorganisatsioonid on enamasti eraõiguslikud mittetulunduslikel alustel toimivad üksused. Iga organisatsiooni või süsteemi töös hoidmiseks on vaja ressursse. Isegi kui kogu standardimis­protsess oleks rajatud mittetasustatavate ekspertide tööle, oleks vaja sisendit nii inim­tööjõu kui ka raha näol, et kogu standardimissüsteemi töös hoida. Hind, mida maksate standardi eest, on teie panus selle infrastruktuuri ülal pidamiseks. Seega on standardite müügist saadav tulu vajalik standardimis­süsteemi tööshoidmiseks ja arendamiseks.

Kas standardid on kohustuslikud?

Standardid ei ole üldiselt kohustuslikud. On võimalik, et riik on õigusaktiga (seaduse või määrusega) mõne standardi kohustuslikuks teinud. Sellisel juhul peab standardit järgima.

Miks ei ole standardid kohustuslikud?

Standardid on vabatahtlikult ja enamasti erainitsiatiivil välja töötatud dokumendid, mis ei ole mõeldud õigusaktideks, vaid juhend- või abimaterjalideks neile, kes soovivad standardeid kasutada ning näevad selles endale kasu. Praegune standardimissüsteem on üles ehitatud standardite algset eesmärki silmas pidades – olla infoallikateks ja abivahenditeks, mitte sunnivahenditeks.

Miks peaks kasutama (vabatahtlikke) standardeid?

Standardid aitavad tagada toote või teenuse üleüldist kvaliteeti ja ohutust. Standardid kindlusta­vad kokkusobivuse ja vahetatavuse, vähendavad mittevajalike variantide mitme­kesisust ning protsesside ja protseduuride omahinda. Standardid aitavad kaitsta nii inimeste kui ka loomade tervist ja keskkonda ning loovad läbipaistvuse tehnilistes ja tehnoloogilistes küsimustes, pakkudes näiteks ühtset terminoloogiat. Aladel, kus tehnoloogiline areng on väga kiire, võivad standardid olla aluseks tulevikuriskide hindamisel. Standardite ühtlustamine on oluline samm teel rahvusvahelisele kaupade vabale liikumisele. Standardid võivad olla abiks ka õigusaktide kohustuslike nõuete täitmisel. Seega on palju põhjuseid, miks võiks standardeid kasutada. Iga konkreetse organisatsiooni jaoks tuleneb vajadus standardite järele tema tegevusala omapärast ning sellest lähtuvatest valikutest.Kuidas algatada standardi koostamist? Standardi koostamiseks tuleb pöörduda tunnustatud standardimisorganisatsiooni poole. Eestis on selliseks organisatsiooniks Eesti Standardikeskus. Põhjalikum info standardi koostamise erinevate aspektide kohta on leitav rubriigist Standardi koostamisest huvitatule.

Milliseid eeliseid annab standardimises osalemine?

Standardid ei ole kohustuslikud, ent kuna nende praktiline väärtus on suur, on nende kasuta­mine õigupoolest möödapääsmatu. Mis tahes grupp, kes osaleb aktiivselt standardite välja­töötamise protsessis, saab:

  • mõjutada reegleid ja tegevusjuhiseid, mis hakkavad kehtima nende tegevus­valdkonnas;
  • juba varakult informatsiooni valmivast standardist ning teha järk-järgult ette­valmistusi tolle rakendamiseks;
  • infot uusimatest trendidest klientide hulgas ja klientide nõudmistest;
  • võimalikku väärtuslikku informatsiooni konkurendi seisukohtadest ja tugevatest külgedest ning üldisest turuseisust;
  • võimaluse sõlmida uusi erialaseid ja mitteametlikke kontakte.
  • Kuidas toimub standardite tõlkimine? / Kuidas valmivad eestikeelsed standardid?

    Standardite tõlkimist eesti keelde korraldab Eesti Standardikeskus. Standardikeskus korraldab iga standardi tõlkimist, mille järgi on vajadus või mille tõlkimiseks on tehtud ettepanek, kui selleks on võimalik leida vajalikud ressursid. Täpsemat infot standardite tõlkimise kohta leiab rubriigist Standardi koostamine ja tõlkimine. Praktikas on standardite tõlkimise maht piiratud tõlkimiseks kasutada olevate rahaliste ressurssidega. Kuna Standardikeskus kasutab kvaliteetse tõlke tagamiseks enamasti oma ala eksperte, on standardite tõlkimine küllaltki kallis. Piiratud ressursside korral valitakse tõlgitavad standardid eelkõige turuvajadusest lähtudes – st arvestades tehniliste komiteede ettepanekuid ning konkreetse standardi kasutatavust Eestis.

    Kes vastutab standardites kasutatava terminoloogia õigsuse eest?

    Standardeid koostavad ja standardite tõlkeid kiidavad heaks reeglina ekspert­rühmad (tehnilised komiteed), seega on standardites kasutatav terminoloogia heaks kiidetud oma ala ekspertide poolt. Standardikeskuse ülesanne on tagada, et standardi koostamisse ja tõlke heaks­kiitmisesse oleks kaasatud pädevad eksperdid ja et lõpptulemus kajastaks nende konsensus­likku seisukohta.

    Mida teha, kui leian standardist vea?

    Standarditest leitud vigadest tuleb kindlasti teavitada Eesti Standardikeskust, kes korraldab koos standardi koostajate/tõlkijatega standardiparanduse või -muudatuse koostamise ja avaldab standardi parandatud versiooni.

    Mis erinevus on standarditel, õigusaktidel ja normidel?

    Standardid on eraõiguslike standardimisorganisatsioonide kindlaid standardimisreegleid järgides kehtestatud tehnilised juhised või kirjeldused, mille järgimine on vabatahtlik. Õigusakt on riigi vm võimukandja välja antud õigusliku reguleerimise vahend (nt seadus, määrus), mille järgimine on kohustuslik ning mille eiramise eest võidakse rakendada sanktsioone. Norm võib sõltuvalt kontekstist tähendada õigusakti, standardit, muud kehtestatud tehnilist kirjeldust või reeglistikku või lihtsalt väljakujunenud tava.

    Milline seos on õigusaktide ja standardite vahel?

    Standardite ja õigusaktide vaheliste seoste kohta saab täpsemalt lugeda rubriigist Standardid ja õigusaktid.

    Miks ei või standardeid niisama paljundada/levitada?

    Paljude standardimisorganisatsioonide, nagu ka Eesti Standardikeskuse jaoks on standardite müügi­tulu oluliseks sissetulekuallikaks. Enamik standardimisorganisatsioone toimib mitte­tulunduslikel alustel, mistõttu on süsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks ja arendamiseks oluline, et standardite illegaalse levitamise tulemusena ei väheneks standardijate kasutada olevad ressursid. Seepärast ongi standardid kaitstud autoriõigustega ning nende levitamisele ja kasutamisele on kehtestatud rahvusvaheliselt kokku lepitud reeglid, mille kohaselt ei ole standardite illegaalne paljundamine ja levitamine lubatud.

    Kas standardite puhul on kehtiv intellektuaalse omandi kaitse?

    Sageli ollakse eksiarvamusel, et standardid on avalikud dokumendid, mida võib kasutada ja levitada igasuguste piiranguteta. Tegelikkuses on standardid autoriõiguste objektid ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguste kaitse reegleid. Täpsemalt saab standardite autorikaitse kohta lugeda rubriigist Standardid ja autoriõigused.

    Kuidas finantseeritakse standardimissüsteemi?

    Suur osa rahvuslike standardimisorganisatsioonide eelarvest tuleb standardite ja teenuste müügist. Kuna paljud standardiorganid on assotsiatsioonid, tuleb raha ka liikmemaksudest. Teatud tööprogramme finantseerib tihti tööstus ja ka riigiorganid võivad programme lepingu alusel või regulaarselt rahaliselt toetada. Riigi finantseerimine on levinud praktika väikse­mates riikides, kus standardi kasutajate turu väiksuse tõttu vajavad standardimis­organisatsioonid sageli lisavahendeid.

    Kas näiteks Rootsi standardid on samad mis Eesti standardid?

    Erinevate riikide standardid on erinevad, kui need ei baseeru regionaalsetel või rahvus­vahelistel standarditel või ei ole koostatud muude rahvuslike standardimis­organisatsioonide koos­töö tulemusena. Seega on Euroopa standarditel baseeruvad Rootsi ja Eesti standardid identsed. Sellised standardid saab ära tunda nende tähises leiduva lühendi „EN“ järgi. Sama­sugused on ka ISO või IEC standarditel baseeruvad eri riikide standardid. Algupärased Rootsi standardid on tavaliselt Eesti standarditest erinevad.

    Milline on rahvuslike, Euroopa ja rahvusvaheliste standardimis­organisatsioonide roll?

    Rahvuslikud standardiorganid tagavad rahvuslikul tasandil nõutava standardimise infra­struktuuri ja kokkulepitud protseduuride täitmise. Rahvuslikud standardimis­organisatsioonid koostavad ja levitavad rahvuslikke standardeid, mis võivad põhineda Euroopa ja rahvus­vahelistel standarditel. Rahvuslikud standardiorganid on Euroopa ja rahvusvaheliste standardimis­organisatsioonide liikmed või teevad nendega tihedalt koostööd, vahendades rahvuslikke seisukohti Euroopa või rahvusvahelisel tasandil. Euroopa standardimisorganisatsioonid (CEN, CENELEC, ETSI) koordineerivad standardi­mist Euroopa tasandil. Nende organisatsioonide eesmärk on luua kogu Euroopas ühtsed standardid ja kaotada seega erinevate riikide erinevatest standarditest tulenevad probleemid. Euroopa standardimisorganisatsioonide juures tegelevad standardite koostamisega rahvuslike standardimis­organisatsioonide poolt nimetatud eksperdid. Rahvusvaheliste standardimisorganisatsioonide roll on sarnane Euroopa standardimis­organisatsioonidega, luues ühtseid standardeid ülemaailmsel tasandil.

    Kuidas on võimalik osaleda standardimisprotsessis Euroopa ja rahvus­vahelisel tasandil?

    Enamikes standardimissektorites organiseerib Euroopa ja rahvusvahelises standardimis­protsessis osalemist rahvuslik standardimisorganisatsioon. Seega, kui on soov lüüa kaasa Euroopa või rahvus­vahelises standardimises, tuleks võtta ühendust Eesti Standardikeskusega.Lisainfot saab rubriigist Standardi koostamisest huvitatule.

    Kuidas olla standardimistegevusest informeeritud?

    Standardimistegevuste kohta informatsiooni saamiseks on mitmeid võimalusi ning neist sobivaima valik sõltub sellest, mil määral soovitakse standardimisprotsessi kaasatud olla. Neile, kes soovivad lisaks infomeeritud olemisele ka Eesti, Euroopa või rahvusvahelisel tasandil standardimises aktiivselt kaasa lüüa, oleks parim astuda mõne tehnilise komitee liikmeks või moodustada tehniline komitee koos teiste samas sektoris tegutsejatega. Kui on soov olla kursis standardites tehtavate muutuste ja uute standardite ilmumisega, oleks kõige mõistlikum kasutada standardite infoteenust või standardite monitooringu teenust (mõlemad teenused on tasuta).

    Kuidas saavad standardid harmoneeritud standarditeks?

    Harmoneeritud standarditeks nimetatakse Euroopa Liidu direktiividega seotud ning nende direktiivi­de tehnilisi nõudeid täita aitavaid standardeid. Standard saab harmoneeritud standardiks, kui selle kohta avaldatakse vastav teade Euroopa Liidu Teatajas.

    Kas harmoneeritud standardid on kohustuslikud?

    Reeglina ei ole harmoneeritud standardid kohustuslikud. Harmoneeritud standardi järgimisel eeldatakse, et täidetud on vastava direktiivi standardi käsitlusalaga kaetud nõuded, jättes samas õiguse täita direktiivi nõuded ka muid tehnilisi lahendusi kasutades. Erandiks on ehitus­toodete valdkond, kus direktiivi nõuete täitmiseks tuleb järgida standardit. Harmo­neeritud standardi kohustuslikkus ja õiguslik tähendus tuleneb iga asjaomase direktiivi või määruse tekstist ja võib seetõttu valdkonniti erineda.

    Kas kehtetu harmoneeritud standardi kasutamine on keelatud?

    Standardi kehivus ja staatus harmoneeritud standardina ei ole üksüheselt seotud. On võimalik, et kehtetuks muutunud standardi kohta on endiselt viide Euroopa Liidu Teatajas. Sellisel juhul tulebki direktiivi nõuete täitmiseks kasutada standardi viidatud, kehtetut versiooni.

    Mis tähendus on CE-märgistusel?

    CE-märgistus näitab vastavust nendele Euroopa direktiividele, mis nõuavad vastavus­märgisena CE-märgist. Selliseid direktiive nimetatakse uue lähenemis­viisi direktiivideks, mille raames on CE-märgistus toote n-ö „pass“ Euroopa Liidu turule sisenemiseks. CE-märgistus ei ole kvaliteedi- ega sertifitseerimis­märk.

    Kas tootja võib panna tootele CE-märgistuse enne, kui vastav standard on võetud üle rahvuslikuks standardiks?

    Jah. Enamustes valdkondades ei ole harmoneeritud standardi rakendamine kohustuslik. Sellistes valdkondades ei ole CE-märgistuse saamiseks vaja standardit järgida. Samuti on harmo­neeritud standardid kõikides Euroopa riikides identsed, seega ei pea ootama, millal võetakse standard üle Eesti standardiks; järgida võib ka mõne teise riigi standardit.

    Print  
    Komplekteeritav kogu2 AK portaal2