Esileht»Hea teada»Standardid ja autoriõigused

Standardid ja autoriõigused

Mida tähendab, et standardid on kaitstud autoriõigustega? Miks see on nii?
Loe lähemalt allpoolt või lae all PDF-fail standardite autoriõigusi tutvustava tekstiga.

Mis on autoriõigused?

Autoriõigust võib defineerida kui autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogumit, mis võimaldab autoril otsustada, kes, kuidas ja millistel tingimustel tema teoseid kasutada võib. Autoriõigused jaotatakse isiklikeks ja varalisteks autoriõigusteks. Isiklikud autoriõigused seonduvad autori õigusega nimetada ennast teose loojaks, otsustada oma nime kasutamise üle teosel, aga ka õigusega lubada teha teistel isikutel teoses muudatusi, vaidlustada mis tahes moonutusi jms. Varaliste autoriõiguste hulka kuuluvad õigus teose reprodutseerimisele, õigus teose levitamisele, õigus teose tõlkimisele ja töötlemisele, õigus moodustada teostest kogumikke, õigus teose avalikule esitamisele ning eksponeerimisele, samuti õigus teose üldsusele kättesaadavaks tegemisele. Eestis reguleerib autoriõigustega seonduvat autoriõiguse seadus.

Standardid on kaitstud autoriõigustega

Sageli ollakse ekslikult arvamusel, et standardid on avalikud dokumendid, mida võib kasutada ja levitada igasuguste piiranguteta. Tegelikkuses on standardid autoriõiguste objektid ning nende kasutamisel tuleb järgida autoriõiguste kaitse reegleid.

Kellele kuuluvad standardite autoriõigused?

Standardid on kollektiivse töö tulemus. Standardite koostamisse panustavad erinevad huvitatud osapooled, nagu tehniliste komiteede liikmed, vastavate valdkondade eksperdid jne. Kõik need isikud omavad osa standardite autoriõigustest. Kui standardi koostajate isiklikud autoriõigused jäävad koostajatele, siis varalised autorõigused antakse ametlikus standardimises alati üle asjaomasele standardimisorganisatsioonile – rahvusvahelise standardimise korral on sellisteks organisatsiooniks ISO või IEC, Euroopas CEN või CENELEC, rahvusliku standardi puhul rahvuslik standardimisorganisatsioon nagu Eesti Standardikeskus. CEN ja CENELEC jagavad neile standardite koostajate poolt antud autorõigusi oma rahvuslike liikmetega. Samuti jagavad ISO ja IEC rahvuslikud liikmed autoriõigusi oma rahvusvaheliste katusorganisatsioonidega. Seega kuuluvad ISO ja IEC standardite varalised autoriõigused kollektiivselt vastavalt ISO-le koos selle liikmetega või IEC-le koos selle liikmetega. Euroopa standardite autoriõigused kuuluvad CEN-ile või CENELEC-ile koos nende rahvuslike liikmetega. Algupäraste standardite varalised autoriõigused kuuluvad enamasti standardi välja andnud standardimisorganisatsioonile.

Miks on standardid autoriõigustega kaitstud?

Vajadus standardite autoriõiguste kaitsmiseks tuleneb peamiselt järgmistest põhjusest:

1. tagada standardites sisalduva tehnilise informatsiooni terviklikkus;
2. tagada standardite koostamise ja standardimissüsteemi tööshoidmise finantseerimine.

Paljude standardimisorganisatsioonide, nagu ka Eesti Standardikeskuse jaoks on standardite müügitulu oluliseks sissetulekuallikaks. Kuna enamik standardimisorganisatsioone toimib mittetulunduslikel alustel, suunatakse kogu standardite müügitulu alati standardimise arendamisse läbi uute standardite väljatöötamise, standardimisalaste teenuste ja standardite kättesaadavuse parendamise, standardite tõlkimise kohalikesse keeltesse vms. Seetõttu on süsteemi jätkusuutlikuks toimimiseks ja arendamiseks oluline, et standardite illegaalse levitamise tulemusena ei väheneks standardijate kasutada olevad ressursid.

Mida tähendab, et standard on autoriõigusega kaitstud?

Standardite puhul tähendab see peamiselt seda, et on keelatud standardist illegaalsete koopiate tegemine. Eelkõige ei tohi standardeid ega olulisi osasid standarditest ilma selge kirjaliku loata paljundada ega teha standarditest muul viisil väljavõtteid (sh avaldada standardi tekste või osasid nendest teistes väljaannetes, brošüürides vms). Elektroonilisi standardeid ei või teha kättesaadavaks korraga rohkematele isikutele, kui seda lubab elektrooniliste standarditega kaasas olev kasutusleping. Näiteks ei tohi teha standardite tekste avalikult kättesaadavaks kodulehtedel või serverites, saata neid laiali e-kirjaga või teha elektroonilisest standardist lubatust suuremal hulgal väljatrükke. Elektrooniliste standarditega on alati kaasas kasutusleping, mis määratleb täpsemalt lubatud ja keelatud tegevused. Standardite järgimine, st standardite põhjal oma toodete kavandamine ja tootmine või teenuste või protsesside väljatöötamine, on tasuta. Seega võib standardi soetanu standardis kirjeldatud lahendusi oma ettevõttes edaspidi korduvalt rakendada.

Eesti Standardikeskuse kohustused standardite autoriõiguste kaitse tagamisel

Nii CEN-i ja CENELEC-i kui ka ISO ja IEC üheks liikmelisuse põhitingimuseks on, et standardite autorõigused oleksid vastavas riigis kaitstud. Rahvuslik standardimisorganisatsioon peab tagama, et standardite kirjastamisõigus kuuluks organisatsioonile. Standardite levitamine peab toimuma viisil, mis tagaks ühiste autoriõiguste kaitse ning ei kahjustaks CEN-i, CENELEC-i, ISO või IEC liikmete õigusi. Kõik standardimisorganisatsioonid on sellest tulenevalt kehtestanud reeglid standardite levitamisele. Standardite kasutajate teavitamiseks on kõikidele Eesti Standardikeskuse poolt levitatavatele standarditele lisatud tekstid, et standardid on autoriõiguse objektid ning nende reprodutseerimisõigus kuulub Eesti Standardikeskusele. Standardite elektrooniliste versioonidega on alati kaasas kasutusleping, mis sätestab kasutustingimused.

Kui teil on kahtlusi, kas teie poolt planeeritavad tegevused on kooskõlas standardite autoriõigustega või soovite kasutada standardite tekste muul viisil, kui oma tarbeks, võtke ühendust Eesti Standardikeskusega.

Print  
Sirvimisteenus2 Online-kogud2