1.1 See standard defineerib protseduurid ja tehnilised nõuded programmeeritavate elektrooniliste süsteemide tarkvara arendamiseks raudteealastes juhtimis- ja turvangurakendustes. Standard on mõeldud kasutamiseks igas valdkonnas, kus on tegemist ohutusega. See võib tähendada nii ülikriitilisi valdkondi, nt ohutussignalisatsioon, kui ka mittekriitilisi, nt juhtimisinfosüsteemid. Süsteemid võivad olla realiseeritud, kasutades eraldiseisvaid mikroprotsessoreid, programmeeritavaid loogikakontrollereid, mitme protsessoriga hajutatud süsteeme, suuremaid keskse protsessoriga süsteeme või teisi arhitektuure.
1.2 See standard on rakendatav üksnes tarkvarale ning andmevahetusele, mis toimub tarkvara ja selle süsteemi vahel, mille osaks kõnealune tarkvara on.
1.3 See standard ei oma seotust tarkvaraga, mille puhul on kindlaks tehtud, et see ei oma mõju ohutusele, st tarkvarale, mis tõrgete korral ei mõjuta ühtegi määratletud ohutusega seotud funktsiooni.
1.4 See standard rakendub kogu raudteealaste juhtimis- ja turvangusüsteemide arendamisel ja juurutamisel kasutatavale tarkvarale, sh:
— rakenduste programmeerimine;
— operatsioonisüsteemid;
— tugivahendid;
— püsivara.
Rakenduste programmeerimine koosneb kõrge ja madala taseme programmeerimisest ning eriots-tarbelisest programmeerimisest (nt programmeeritavate loogikakontrollerite redeltüüpi loogika).
1.5 Selles Euroopa standardis käsitletakse ka varem eksisteerinud tarkvara ja töövahendite kasutamist. Sellist tarkvara võib kasutada, kui on täidetud jaotiste 7.3.4.7 ja 6.5.4.16 nõuded olemasolevale tarkvarale ja jaotises 6.7 toodud nõuded töövahenditele.
1.6 Vastavalt ükskõik millisele selle standardi redaktsioonile arendatud tarkvara on käsitletav kui selle standardiga ühilduv, millega ei seondu varem eksisteerinud tarkvarale kehtinud nõuded.
1.7 See Euroopa standard kajastab, et kaasaegne rakendus toimub sageli geneerilise tarkvara kasu-tamisel, mis on sobilik erinevate rakenduste aluseks. See geneeriline tarkvara konfigureeritakse lõpuks andmete, algoritmide või mõlema alusel, loomaks seeläbi nõutud omadustega tarkvara. Selle Euroopa standardi peatükid 1 kuni 6 ja 9 rakenduvad nii geneerilisele kui ka rakendustarkvarale ja algoritmidele. Peatükk 7 rakendub üksnes geneerilisele tarkvarale ning peatükk 8 esitab erinõuded rakenduste andmetele või algoritmidele.
1.8 See standard ei ole mõeldud käsitlema kommertsprobleeme. Selliseid probleeme tuleks käsitleda olulise osana iga lepingulise kokkuleppe juures. Kõiki selle standardi jaotisi tuleb igas kommertsolukorras hoolikalt hinnata.
1.9 See standard ei ole mõeldud olema tagasiulatuva mõjuga. Seetõttu rakendub ta eelkõige uutele arendustöödele ja puudutab olemasolevaid süsteeme täies mahus vaid juhul, kui neis tehakse suuremaid muudatusi. Väiksemate muudatuste puhul rakendub vaid jaotis 9.2. Hindaja ülesandeks on analüüsida, kas tarkvara dokumentatsioonis kirjeldatud muudatuste liik ja ulatus on adekvaatselt kirjeldatud. Samas on selle Euroopa standardi rakendamine olemasoleva tarkvara laiendamisel ja hooldamisel tungivalt soovitatav.
1.10 Juhised kasutaja programmeeritavate loogikasüsteemide (nt FPDA ja CPLD) arendamise jaoks on toodud standardi EN 50129:2018 lisas F.