EVS-ISO 8297:2006

1.1 Üldine
See rahvusvaheline standard täpsustab tehnilist meetodit (2. klass, defineeritud ISO 2204 standardis) müraallikate helivõimsuse taseme määramiseks suurtes mitme müraallikaga tööstustehastes seoses helirõhu taseme hindamisega keskkonnas. Need müraallikate helivõimsuse tasemed on kasutatavad sellise hindamise vastavas prognoosimudelis.
See meetod on rakendatav ainult suurte mitme müraallikaga tööstustehaste puhul (määratlemata arv erinevaid müraallikaid), mille peamised mõõtmed on horisontaaltasandil ja mille müra levib peamiselt ühtlasel määral kõigis horisontaalsuundades.
Korrigeerimata helirõhu tasemeid mõõdetakse oktaaviribades.
Saadud tulemused väljendatakse nii oktaaviribade helivõimsuse taseme kui ka vajadusel A-filtriga korrigeeritud helivõimsuse taseme kujul.
1.2 Müraallika tüüp ja suurus
See meetod on rakendatav tööstuslikel aladel, kus suurem osa seadmetest töötab välitingimustes, mitte siseruumides; välitingimuste näited on kütusekeemia kompleksid, kivikarjäärid, purustustehased ja kaevanduste sissepääsualad. Kui on tagatud mõõtmiste seostatavas vähemalt ühe tegevustsükliga, siis on meetod on rakendatav ka liikuvatel allikatel, mis liiguvad tsükliliselt või pidevalt (näiteks transpordiliinid või kaablivedukid).
See on rakendatav tööstustehastes, kus tehase pindala suurim horisontaalne mõõde on vahemikus 16 m ja umbes 320 m.
1.3 Müra tüübid
See rahvusvaheline standard kehtib allikatele, mis eraldavad lairibamüra, kitsasribamüra, diskreetseid toone, korduvat impulssmüra ja nende komponentide kombinatsioone. See menetlus on rakendatav ühtlase ja ebaühtlase heli korral, kui see on statistiliselt püsiva asukohaga. See ei sobi helienergia isoleeritud löökide mõõtmiseks. Meetod sobib kõige paremini laiaribalise püsiva müra puhul.
1.4 Mõõtmise ebatäpsus
Meetodiga kaasnev ebatäpsus tehase paigutuse tõttu sõltub peamiselt keskmisest vahemaast   mõõtekontuuri ja tehase piiri vahel, seotuna tehase pindala ruutjuurega Sp, ja on antud tabelis 1.
Tabel 1 – Mõõtmisega kaasnev ebatäpsus
Väärtus    Ebatäpsus 1) dB
0,05    +3,0;-3,5
0,1    ±2,5
0,2    +2,0;-2,5
0,5    +1,5;-2,0
1) Väljendatuna 95% usaldusvahemikuna ühe mõõtmise kohta.

Need ebatäpsused tekivad erinevate asendite puhul helirõhutasemete ruumiliste variatsioonide tõttu (keskmine aja jooksul) , tulenevalt müraallikate ebaühtlasest jaotusest tehase territooriumil. Need ei sisalda ebatäpsusi, mis on põhjustatud variatsioonidest müraallikate töös teatud aja jooksul.
MÄRKUS 1: Juhul, kui taustamürakorrektsioone ei saa rakendada vastavuses 9.5.4-ga, võivad ebatäpsused olla suuremad, kui need, mis on esitatud tabelis 1.