Tagasi

EVS 843:2016

Linnatänavad

Üldinfo
Kehtiv alates 04.04.2016
Direktiivid või määrused
puuduvad
Muudatused, võrreldes eelmise versiooniga
Võrreldes 2003. aasta versiooniga ei ole uustöötluse ülesehitus palju muutunud, vähenenud on peatükkide arv, kuna varasemad peatükid 4 ja 5 on liidetud üheks peatükiks "Linnaliiklus ja liikluse planeerimine". Peatükkide liitmise põhjuseks oli ühelt poolt see, et peatükkides käsitletavad teemad moodustaksid ühtsema terviku, ja teiselt poolt loobuti planeerimis- ja projekteerimisprojektide erinevate etappide detailsest ning pakkumisdokumentatsiooni käsitlemisest üldse. Väiksemaid struktuurseid muudatusi on siiski ka mujal. Struktuuri muutmisest olulisemaks peeti uue versiooni koostamisel suhtumise muutmist tänavaruumi kavandamisse tervikuna. Sellega seoses on esile tõstetud vähem kaitstud liiklejatele paremate tingimuste loomist, et nad ei tunneks ennast tänavaruumist tõrjutute ja ohustatutena. On püütud tagada kooskõla seisukohtade ja eesmärkidega, mida püstitab Liiklusohutusprogramm aastateks 2016–2025 ja seda mitte ainult deklaratiivselt, vaid ka uute projekteerimise põhimõtete, tehniliste lahenduste ja erinevate teeelementide parameetrite kaudu. Liiklusohutuslikke eesmärke peaks teenima tänavafunktsioonide mitmekesistamine ja uue tänavaliigi lisandumine, aga ka konkreetsemad piirid erinevate liiklejatele omavaheliseks eraldamiseks või liiklusruumi ühiseks kasutamiseks tänava ristlõikes. Otsustuste aluseks on tänava funktsioon ja koht tänavavõrgu hierarhilises süsteemis. Siit tuleneb see, millise kiirusega võivad mootorsõidukid liikuda ja kuidas tagatakse soovitatavast kiirusrežiimist kinnipidamine ja ohutu sõiduteeületus kergliiklejatele või hoopiski võimalikult kaasliiklejaid arvestav sama liiklusruumi kasutamine. Täiendatud on parkimisnormi nii jalgrataste kui ka sõiduautode tarbeks. Võrreldes varasemaga on mõlemaid norme suurendatud, samas ei ole jalgrataste parkimiskohtade normi viidud päriselt teiste Põhjamaade linnade normiga samale tasemele, sest muutused ei saa toimuda liialt hüppeliselt. Liikumisviiside tegelik muutus loob tulevikus võimalused jalgrataste parkimiskohtade arvu suurendamiseks parklates sõiduautokohtade vähendamise arvel. Täiendatud on kõiki peatükke, enamikus tabelites on muudatusi erineval määral. Suuremad muudatused puudutavad trammiteede ja kergliiklusteede projekteerimist ning liikluse rahustamise kavandamist. Rõhutamist vajaks vast see, et ka tehnovõrkude kujasid puudutavates tabelites on muudatusi.

Standardi ajalugu

Staatus
Kuupäev
Tüüp
Nimetus
04.04.2016
Põhitekst
01.09.2003
Põhitekst
See Eesti standard rakendub avalikult kasutatavate tänavate, kõigi tiheasustusaladel paiknevate avalikult kasutatavate kohalike teede ja avalikkusele ligipääsetavate erateede projekteerimisel ning kohalikke teid käsitlevate planeeringute koostamisel. Standardit ei rakendata riigiteedel, riigiteede planeerimisel ja linna äärealadel paiknevatel avalikult kasutatavatel teedel, kus asustus on hõre ning liikluskeskkond pigem sarnaneb maantee tingimustega, nende teede projekteerimisel on soovitav lähtuda ehitusseadustiku alusel kehtestatud tee projekteerimise normidest. Kohaliku omavalitsuse ja Maanteeameti kokkuleppel võib seda Eesti standardit rakendada linnades, alevites ja alevikes asuvatel riigiteedel.
*
*
*
PDF
48,80 € koos KM-ga
Sirvi standardit alates 2,44 € koos KM-ga
Standardi monitooring

Teised on ostnud veel

Põhitekst

EVS 932:2017

Ehitusprojekt
Uusim versioon Kehtiv alates 16.05.2017
Põhitekst

EVS 812-7:2018

Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
Uusim versioon Kehtiv alates 16.05.2018
Muudatus

EVS 613:2001/A2:2016

Liiklusmärgid ja nende kasutamine
Kehtetu alates 02.10.2023
Põhitekst + muudatus

EVS 812-6:2012+A1+A2

Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus
Uusim versioon Kehtiv alates 03.10.2017