Muudatused, võrreldes eelmise versiooniga
Võrreldes 2012. aastal jõustunud standardi esmatöötlusega koosneb standardi uustöötlus kahest erinevast osast: osa 1 käsitleb ehitiste projekteerimise riigihangete korraldamist ning osa 2 ehitustööde riigihangete korraldamist.
Standardisarja mõlemas osas käsitletakse nõudeid riigihanke alusdokumentidele (tehniline kirjeldus, kvalifitseerimistingimused, hankelepingu tingimused, hindamiskriteeriumid), lähtudes standardi eri osades kummagi protsessi (st projekteerimise ja ehitamise) eripäradest. Võrreldes esmatöötlusega käsitletakse uustöötluses detailsemalt ehitusvaldkonnas tegutsevate ettevõtjate pädevust ja pädeva isiku kvalifikatsiooni tõendamist.
Standardisarja mõlemas osas lähtutakse töökorraldusest, mille kohaselt osaleb ehitusprojekti autor ehituse tervikprojektis ehitusprojekti kõikide staadiumide koostamisel kuni ehitise kasutusele võtmiseni, mis tagab nii autoriõiguste kaitse kui ka autori vastutuse. Standardisarjas kirjeldatav projekteerimise ja ehitustöö töökorraldus on üldistatult ja kronoloogiliselt järgmine:
1) hankija sõlmib ehituskonsultatsiooni lepingu, mille esemeks on peatöövõtuna ehitusprojekti koostamine eelprojekti, põhiprojekti ja tööprojekti staadiumis ning muude lepingus kokku lepitud, projekteerimisega funktsionaalselt seotud ehituskonsultatsiooniteenuste osutamine (neid küsimusi käsitletakse standardisarja esimeses osas);
2) projekteerimisettevõtja koostab ehituskonsultatsiooni lepingu alusel ehitusprojekti eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis ning osutab teisi lepingus kokku lepitud ehituskonsultatsiooniteenuseid;
3) hankija korraldab ehitustööde riigihanke põhiprojekti staadiumi alusel;
4) järgneb hankija juhtimisel ning hankija, projekteerimisettevõtja ja ehitusettevõtja koostöös põhiprojekti staadiumi detailiseerimine tööprojekti staadiumiks. Põhiprojekti detailiseerimise tööprojekti staadiumiks teeb projekteerimisettevõtja, kes koostas ehitusprojekti eelprojekti ja põhiprojekti staadiumis;
5) ehitusettevõtja alustab ehitustöödega pärast seda, kui hankija on tööprojekti heaks kiitnud.
See Eesti standard käsitleb ehitustööde riigihangete ettevalmistamist ja korraldamist, ehitamise valdkonnas tegutsevale ettevõtjale kehtivaid nõudeid ning ehitustööde riigihangete alusdokumentidele esitatavaid nõudeid, soovitusi ja juhiseid. Samuti käsitletakse ehitustööde riigihangete korraldamiseks sobilikke kvalifitseerimistingimusi, hindamiskriteeriume ning ehitustööde hankelepingu tingimusi.
Riigihangete korraldamise nõuded tulenevad siseriiklikest ja Euroopa Liidu õigusaktidest, mistõttu käsitleb standard ennekõike õigusaktides sätestatud nõudeid. Samas ei ole standardi eesmärk detailselt selgitada riigihangete korraldamise üldpõhimõtteid ega vorminõudeid, mis on rakendatavad kõikidele juhtumitele, sõltumata hankelepingu esemest. Standard keskendub sellistele küsimustele, mis on ehitustööde tellimisel keskse tähtsusega, et rõhutada nimetatud valdkonna sisuliste küsimuste prioriteetsust riigihangete seaduses juba niigi reguleeritud formaalsete ja menetluslike küsimuste ees.
Võttes arvesse riigihanke eeldatavast maksumusest sõltuvate menetlusreeglite paljusust, samuti ehitustegevust mõjutavaid muid tegureid ja nende diferentseeritust, ei ole standardi eesmärk anda soovitusi ja juhiseid ammendavalt kõikidele olukordadele, mida riigihangete seaduse või direktiivide kohaselt võidakse käsitleda ehitustööde riigihankena. Seetõttu käsitleb standard selliseid riigihankeid, mis oma rahalises väärtuses või muid kriteeriume arvestades moodustavad peamise osa Eestis korraldatud ehitustööde riigihangetest ning mis sellest tingituna on hankijate praktika ühtlustamisel keskse tähtsusega.
Standardi käsitlusalasse kuuluvad ehitustööde riigihanked, mis samal ajal vastavad kõikidele järgmistele tingimustele:
— riigihanke objektiks on ehitusloakohustusliku ehitise, täpsemalt ehitusloakohustusliku hoone ehitustööd (sh rajatiste ehitustööd, kui need rajatised on vajalikud püstitatava hoone teenindamiseks, on hoonega funktsionaalselt seotud ja tellitakse hoone püstitamisega sama hankelepingu raames). Muud rajatised, sh eriehitised, ei kuulu standardi käsitlusalasse, arvestades väga mitmekesiseid erinõudeid ning võimalikke avalik-õiguslikke kitsendusi, millega tuleb eriehitiste ehitamisel arvestada. Eeltoodu ei tähenda, et standardit ei võiks kohaldada ka rajatiste (sh eriehitiste) ehitustööde korral, kuid sellisel juhul tuleb lisaks arvestada vastava ehitise liigi kohta ehitusseadustikus ja muudes õigusaktides sätestatud erinõudeid;
— riigihanke eeldatav maksumus on võrdne siseriikliku piirmääraga või ületab seda . Standardi käsitlusalas ei ole lihthanked ega alla lihthanke piirmäära jäävad riigihanked, sest väiksema eeldatava maksumusega riigihangete puhul näeb seadus hankijatele ette suurema otsustuspädevuse, menetluse lihtsuse ja paindlikkuse ning hankijal on ulatuslik kaalutlusruum menetlusreeglite valikul. Sõltumata sellest saab selle standardi soovitusi ja juhiseid rakendada ka lihthangete ja sellest väiksema eeldatava maksumusega hangete korral, sest ehitustööde korraldamise ja tegemise põhimõtted ei sõltu riigihanke formaalsetest menetlusreeglitest ega hanke eeldatavast maksumusest;
— riigihange korraldatakse avatud või piiratud hankemenetlusena, võistleva dialoogina, konkurentsipõhise läbirääkimistega hankemenetlusena või väljakuulutamiseta läbirääkimistega hankemenetlusena. Arvestades valdkondliku praktika puudumist või selle vähesust, ei kuulu standardi käsitlusalasse innovatsioonipartnerlus ega ehitustööde kontsessioonid . Standardi eesmärk ei ole esitada sammsammulisi juhiseid eri hankemenetluste ja nendega hõlmatud menetlustoimingute läbiviimiseks, vaid anda üldised soovitused, mis on ennekõike ehitusvaldkonnaspetsiifilised ning mida on võimalik kohaldada menetlusliigist sõltumata;
— riigihanke korraldab avaliku sektori hankija, välja arvatud juhul, kui avaliku sektori hankija sõlmib kaitse- ja julgeolekuvaldkonna hankelepingu või kui avaliku sektori hankija sõlmib hankelepingu seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris ning kohaldab vastavaid menetlusreegleid . Standardis ei käsitleta ka võrgustikusektori hankija hankeid seoses tema tegutsemisega võrgustikusektoris.
Arvestades õigusloome dünaamikat, on standardi kasutamisel soovitatav üle kontrollida tekstis esitatud õigusaktide viited ning selgitada välja, kas õigusaktide sõnastust on pärast standardi jõustumist muudetud. Viited õigusaktidele on esitatud 08.06.2020 seisuga.
