See tehniline aruanne põhineb kahel CLC/SC 205A uuringul, olles välja töötatud elektromagnetilise häirimise lähteülesande [1a], [1b] alusel, tagades nendes dokumentides esitatud tulemused ja järeldused. See loodi laialt kaasatud huvirühmade abiga, nagu võrguettevõtted, seadmetootjad, ülikoolid, akrediteeritud katsekojad ja eksperdid.
Tegelik standardimisolukord peegeldab kaudselt praegust häiringuemissiooni taset, mis on avastatud paigaldistes ja toitevõrkudes ning kirjeldab kaheteistkümne maa elektromagnetilisi häirimisjuhtumeid; need uuringud ja analüüsid esitavad suures ulatuses elektriseadmete eri tüüpe, mis on elektromagnetilise häirimisega seotud kui häirija või häiritav.
See tehniline aruanne esitab vaadeldavas sagedusvahemikus kõrgetasemeliste soovimatute häiringuemissioonide juhtumid, kaasa arvatud väärtused, mis on standarditud piirväärtustena elektriliinsidesüsteemide ettenähtud signaalidele või ületavad neid, mis kujutavad endast suurt potentsiaali teiste elektriseadmete talitluse häirimiseks. Teisest küljest näitavad mõningad seadmetüübid nende häiringuemissioonide suhtes häirekindlust, olles piisavalt immuunsed.
Selles tehnilises aruandes käsitletakse alljärgnevaid küsimusi:
— mitmed eri tüüpi elektriseadmed genereerivad häiringuid ja/või on tundlikud häiringuemissioonile, olles seega potentsiaalselt elektromagnetiliselt häirija või häiritav;
— elektriseadmete omavaheline mõju kindla elektrivarustusregiooni vastavas paigaldises on keerukas muutuvate impedantsitunnuste tõttu, tekitades elektromagnetilisele häirimisele lisavõimet; sellega seoses on põhiliste elektriseadmete soovimatu häiringuemissioon ja elektriliinsidesüsteemi signaalide häiringuemissioon tehniliselt küllaltki erinev;
— asjaolu, et peale juhtivuslike häiringute esineb ka kiirgushäiringuid soovimatust häiringuemissioonist või elektriliinsidesüsteemide signaalidest magnetvälja kaudu, mis on seotud vooludega võrgus, tuleb arvestada, et see on oluline ka ajasignaalide raadioedastussüsteemi või nende poolt juhitavate elektroonikaahelate häirimisvabaks talitluseks;
— häiringuemissiooni tõus elektriseadme elektroonikakomponentide vananemisel ja selle tulemusel teiste elektriseadmete häirimine põhjusel, et seadme elektromagnetilise ühilduvuse tunnused pole enam samal tasemel, mis olid enne turule laskmist, seega pole nad võimelised tagama ka elektromagnetilise ühilduvuse nõudeid;
— eri talitlusviisid on lisaasjaoludeks, mida tuleb arvestada häiringutaluvuse ja katsetuste tehnilistes tingimustes.
Need nähud kinnitavad, et elektromagnetiline häirimine selles sagedusvahemikus ei ole piiritletud üksikut tüüpi seadmetega, nagu inverterid või elektriliinsidesüsteemid; peale selle on tuvastatud ka laiem valik elektriseadmeid, mis on seotud üldiste elektromagnetilise ühilduvuse probleemidega.
Kindla elektromagnetilise häirimisjuhtumi leevendustegevust tuleks vaadelda süsteemide ja tehnoloogiarakenduste kohaldamisena vastavale elektromagnetilisele häiringule, kui ta on asjakohane, ning nõuab seega üldisemat lahendust standardimise kaudu, arvestades tasakaalustatud seisukohta kulutuste ja elektromagnetilise ühilduvuse vahel. Analüüsides tegelikku standardimisolukorda, on soovitatav need aruandetulemused siduda elektromagnetilise ühilduvuse standardite ja tootestandarditega.
Pärast töö alustamist CENELEC-i alamkomitees CLC/SC 205A, on töö käimas ka IEC alamkomitees IEC SC 77A, samuti on CENELEC-i tehniline komitee CLC/TC 13 avaldanud asjakohase elektriarvestite katsetamise tehnilise aruande [2] ja uue häiringutaluvuse katsestandardi EN 61000-4-19 [99], mis esitab õigeid samme õiges suunas, kuid vajab edasisi lisauuringuid.
Nagu on kehtestatud nii Euroopa kui ka rahvusvahelise elektromagnetilise ühilduvuse standardimise tasandil, on põhitähtsusega edasistele tegevustele antud sagedusvahemiku ühilduvusnivoode kättesaadavus, mis on seotud asjakohaste häiringuemissiooni piirväärtuste ja häiringutaluvuse nõuetega eri standardites. Põhiülesanne on leida soovimatu häiringuemissiooni ja elektriliinsidesüsteemi vajalike signaalide kooseksisteerimise vorm.
