Esileht»E-pood»EVS-EN 12898:2019

EVS-EN 12898:2019

Alusta uut otsingut

Osta standard

Staatus: Kehtiv

Hind: 11,67 EUR

Sirvi standardit

Tervikteksti sirvimine

Hind: 2,00 EUR

Lisa monitooringusse

Ehitusklaas. Kiirgusteguri määramine

  • Staatus: Kehtiv
  • Seotud dokumendid: puuduvad
  • Eelmine versioon: EVS-EN 12898:2001
  • Järgmine versioon: puuduvad
  • Alusdokumendid: EN 12898:2019
  • Tegevusala (ICS): 81.040.20 Ehitusklaas
  • Direktiivid või määrused: puuduvad

See dokument spetsifitseerib meetodid tavalise klaasi ja pinnatud klaasi pindade kiirgusteguri määramiseks toatemperatuuril. Kiirgustegur on vajalik selleks, et U-väärtuse ja klaasingu päikeseenergia koguläbilaskvuse määramisel standardite [1] kuni [4] kohaselt võtta arvesse pindadelt standardtemperatuuril 283 K kiirguse teel toimuvat soojusülekannet. Meetod, mis põhineb peegelduse suunatud osa spektrofotomeetrilisel mõõtmisel täisnurgalähedase langemisnurga korral materjalidel, mis on infrapuna piirkonnas mitteläbilaskvad, ei ole kohaldatav klaasingu komponentidele, millel on vähemalt üks järgmistest omadustest: a) karedad või profileeritud pinnad, millelt langev kiirgus peegeldub hajutatult; b) kumerad pinnad, millelt langev kiirgus peegeldub suunatult nurkade all, mille puhul kiirgus ei jõua peegeldusteguri määramise tavaliste lisaseadmete kasutamisel detektorisse; c) infrapuna läbilaskvad. Seda võib siiski teatud tingimustel kasutada kõigi klaasingu komponentide puhul, juhul kui selle pinnad on tasased ja mittehajutavad (vt 3.1.6) ning ei ole infrapunapiirkonnas läbilaskvad (vt 3.1.7). Ehkki läbilaskvuse mõõtmised on sellele dokumendile lisatud, on need vajalikud ainult selleks, et kontrollida, kas proov on selle dokumendi kontekstis infrapuna piirkonnas läbilaskev (vt 3.1.7). Kui proov on infrapuna piirkonnas läbilaskev, ei ole see dokument kohaldatav. Selle dokumendi eelmine versioon põhines peegeldusteguri mõõtmistel, kasutades dispergeerivaid kahekiirelisi infrapunaspektrofotomeetreid, mis võimaldasid mõõta standardsel referentstemperatuuril peaaegu kogu musta keha kiirguse spektraalvahemiku ulatuses ja määrata kiirgustegureid 30 ordinaadi meetodil [6]. See versioon põhineb Fourier’ teisendusega infrapuna spektrofotomeetritel (FTIR), mille spektraalvahemik on piiratud. See kirjeldab meetodit, mille puhul on võimalik kiirgusteguri määramiseks kasutada spektrofotomeetreid, millega saab mõõta kuni 24. ordinaatpunkti ja mis vastavad selle spektraalse vahemiku mürakriteeriumile. See võimaldab lisada andmeid alates 25. ordinaatpunktist kuni 30. ordinaatpunktini. Sellele versioonile on lisatud uus teatmelisa (lisa D), milles kirjeldatakse absoluutse peegeldusteguri mõõtmise lisaseadme põhimõtteid. Need lisaseadmed on mõeldud kasutamiseks kvalifitseeritud personalile. Kuna FTIR-spektrofotomeetrid on ühekiireseadmed, vastupidi dispergeerivatele spektrofotomeetritele, mis on kahekiireseadmed (ja seega võimelised korrigeerima seadme triivi), töötati Euroopa rahastatud projekti THERMES abil välja triivi korrigeerimise kord. Seda meetodit on kirjeldatud artiklites [10] ja [16]. Teisi FTIR-spektrofotomeetrite kasutamisel esinevate ordinaatvigade kategooriaid käsitletakse artiklis [14].

Anna tagasisidet selle standardi sisu kohta