EVS-EN ISO 14253-1:2014

See osa standardist ISO 14253 kehtestab reeglid, et määratleda konkreetse töödeldava detaili (või detailide kogumi) karakteristiku vastavust või mittevastavust antud tolerantsile või maksimaalselt lubatava mõõtehälbe piiridele mõõtevahendite korral, võttes arvesse mõõtemääramatust.
Need reeglid erinevad üksikute töödeldavate detailide tolerantside ja detailide kogumite tolerantside korral.
Standard esitab ka reeglid, kuidas lahendada olukordi, milles ühest otsust (spetsifikatsioonile vastavuse või mittevastavuse kohta) ei ole võimalik teha, st kui mõõtetulemus jääb spetsifikatsiooni piire ümbritsevasse määramatuse piirkonda (vt jaotis 3.23).
See osa standardist ISO 14253 rakendub üldistele, st ISO/TC 213 koostatud GPS-standardites määratletud spetsifikatsioonidele (vt ISO/TR 14638), mis hõlmavad:
— töödeldava detaili/detailide kogumi spetsifikatsioone (harilikult esitatud kui ülemine tolerantsipiir või alumine tolerantsipiir või mõlemad), ja
— mõõtevahendi spetsifikatsioone (harilikult esitatud kui maksimaalselt lubatavad mõõtehälbed).
See osa standardist ISO 14253 rakendub ainult suuruse väärtusarvuga väljendatud karakteristikutele.