Tõlkemeetod

  • Tõlkemeetodil saab Eesti standardiks üle võtta Euroopa ja rahvusvahelisi standardeid.
  • Tõlkemeetodil ülevõtu võib algatada ükskõik milline huvipool.
  • Üle võetav standard tõlgitakse eesti keelde selle avaldanud organisatsiooni ametlikest keeltest, milleks on inglise, prantsuse, saksa (Euroopa tasandil) ja vene keel (rahvusvahelisel tasandil). Enamasti kasutatakse tõlke alusena ingliskeelseid tekste.
  • Koostamisprotsessi kirjeldab EVS JUHEND 2 ja EVS JUHEND 5 (vt ka EVS JUHEND 4).
Kuidas käib tõlkemeetodil ülevõtt?
  1. Standardi tõlkemeetodil ülevõtuks tuleb esitada vormikohane koostamisettepanek.
  2. Ettepaneku heakskiitmisel koostatakse tõlkekavand üldjuhul Standardikeskuses registreeritud komitee eksperdirühma või ekspertide poolt.
  3. Tõlkekavandi tekst esitatakse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele tõlke avaliku kommenteerimise korraldamiseks. Teade kommenteerimise kohta avaldatakse EVS Teatajas ja standardikavandi tekst tehakse tutvumiseks ja kommenteerimiseks kättesaadavaks Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskuse kommenteerimisportaalis. Kommenteerimine kestab 30 päeva.
  4. Kommenteerimise lõppedes koostatakse laekunud kommentaaride/ettepanekute koond ja käsitletakse laekunud sisendit.
  5. Komitees konsensuse saavutanud tõlkekavand esitatakse Eesti Standardimis- ja Akrediteerimiskeskusele standardina kinnitamiseks ja avaldamiseks.

Tõlkemeetodil ülevõtu etapid

                                            Tõlkemeetodil ülevõtu etapid

Mida tõlkimisel arvestada?
  • Tõlkemeetodil ülevõtmise protsess ja vormistusnõuded on kirjeldatud juhendites EVS JUHEND 2, EVS JUHEND 5 ja EVS JUHEND 4.
  • Tõlkimisel tuleb tagada terminoloogiline täpsus ja üheselt mõistetavus nii konkreetses dokumendis kui ka valdkonna standardite vahel.
  • Tõlkida tuleb kogu standardi tekst.
  • Eesti standardi rahvuslik lisa (NA) koostatakse juhul, kui tõlgitavas standardis on vastav nõue.
  • Tõlkemeetodil ülevõetud standard võib sisaldada toimetuslikke muudatusi, rahvusvaheline standard ka tehnilisi erinevusi, mis peavad olema tekstis selgesti eristatavad ning millele peab Eesti standardi eessõnas olema viidatud.