EVS-EN ISO 7393-2:2018

See dokument määrab kindlaks meetodi vaba kloori ja üldkloori määramiseks vees, mis on hõlpsasti rakendatav labori- ja välikatsetes. See põhineb punase DPD värvikompleksi neeldumise mõõtmisel fotomeetris või värvi intensiivsuse visuaalsel võrdlemisel korrapäraselt kalibreeritavate standarditega.
See meetod sobib joogivee ja muude veeliikide jaoks, kus täiendavad halogeenid nagu broom, jood ja muud oksüdeerivad ained on peaaegu tühistes kogustes. Merevesi ning bromiide ja jodiide sisaldavad veed moodustavad rühma, mille puhul tuleb läbi viia eriprotseduurid.
See meetod on praktikas rakendatav kloori (Cl2) kontsentratsioonide korral, näiteks 0,000 4 mmol/l kuni 0,07 mmol/l (nt 0,03 mg/l kuni 5 mg/l) üldkloori. Suuremate kontsentratsioonide korral katse kogus lahjendatakse.
Tavaliselt kasutatakse seda meetodit välikatsetes mobiilsete fotomeetrite ja kaubanduslikult saadavate kasutusvalmis reaktiividega (vedelad reaktiivid, pulbrid ja tabletid). On oluline, et need reaktiivid vastaksid miinimumnõuetele ning sisaldaksid olulisi reagente ja puhversüsteemi, mis sobivad mõõtelahuse pH reguleerimiseks tavaliselt vahemikku 6,2–6,5. Kui tekib kahtlus, et veeproovidel on ebatavalised pH väärtused ja/või puhvermahtuvus, peab kasutaja proovi pH-d kontrollima ja vajadusel reguleerima soovitud vahemikku. Proovi pH on vahemikus pH 4 kuni 8. Vajadusel reguleerida enne katset naatriumhüdroksiidi lahuse või väävelhappega.
Protseduur monoklooramiini tüüpi seotud kloori, diklooramiini tüüpi seotud kloori ja seotud kloori  lämmastiktrikloriidi vormis eristamiseks on esitatud lisas A. Lisas C on esitatud vaba ja üldkloori määramise protseduur joogivees ja muudes vähesaastatud vetes, ühekordselt kasutatavate tasapinnaliste reaktiiviga täidetud küvettide jaoks, kasutades mesojuga kanaliga pumpa/kolorimeetrit.