Ehitusaegne puude kaitse

Kevade saabumisel ja tänavate rekonstrueerimistööde alustamisel tuleb arendajatel ning ehitajatel otsustada, missugused puud tuleks kasvama jätta ja milliste vahenditega neid tööde käigus kaitsta. Kuidas siis planeerida linnatänavate haljastust, hinnata olemasolevate puittaimede väärtust ja kaitsta neid ehituse ajal?

Terviklik tänavahaljastuse kujundamine ning planeerimine aitab täita mitmeid ülesandeid. Tänavahaljastuse ülesanded võivad olla arhitektuursed, tõstes esile piirkonna esteetilist väärtust või rahustades linnakeskkonda. Samuti on haljastuse mõju tähtis liikluse rahustamiseks ja liiklejate eraldamiseks ning elukeskkonna tervislikumaks muutmiseks.

Ehitustegevuse planeerimisel on vaja välja selgitada puud, mis tuleb säilitada rühmade või suuremate kogumitena. Samuti tuleb hinnata puude seisundit, nende eeldatavat eluiga ning kujunduslikku väärtust. Oluline on märgata puude konfliktset paiknemist teiste objektide suhtes ja hinnata sellest tulenevat hoolduslõikuse vajadust. Arvesse tuleb võtta puudega seotud ohte inimesele ja varale.

Ehitusaegse puude kaitse standard EVS 939-3:2020 on seejuures abivahendiks omavalitsuse spetsialistidele, arendajatele, ehitajatele, kes peavad seoses puude läheduses toimuva ehitustegevusega langetama otsuseid ja lahendama tekkinud probleeme. Standard annab teavet nii puittaimestiku inventeerimise, planeeringute ja ehitusprojektide koostamise kui ehitus- ja lammutustööde organiseerimise kohta.

Puude istutamisel, puuhooldustööde kavandamisel ning läbiviimisel soovitatakse juhinduda puuhooldustööde standardist EVS 939-4:2020. Kuna sageli saavad puude kasvu mõjutavad vead alguse juba projekteerimisfaasis, aitab sellele standardile tuginemine vältida projekteerimisvigu. Standardisari EVS 939 Puittaimed haljastuses koosneb kokku neljast osast.