EVS-EN ISO 2719:2025

See dokument kirjeldab kolme protseduuri, A, B ja C, mis kasutavad Pensky-Martensi suletud tiigli meetodit põlevate vedelike, hõljuvainetega vedelike, katsetingimustes pinnakile moodustavate vedelike, biodiisli ja muude vedelike leekpunkti määramiseks temperatuurivahemikus 40 °C kuni 370 °C.
MÄRKUS Kuigi tehniliselt saab selle dokumendi abil katsetada petrooleumi, mille leekpunkt on üle 40 °C, on standardpraktika petrooleumi katsetamine standardi ISO 13736 kohaselt.[5] Samamoodi katsetatakse määrdeõlisid tavaliselt standardi ISO 2592 kohaselt.[2]
Protseduuri A saab rakendada destillaatkütustele (diislikütus, biodiisli segud, kütteõli ja turbiinikütused), uutele ja kasutusel olevatele määrdeõlidele, värvidele ja lakkidele ning muudele homogeensetele vedelikele, mis ei kuulu protseduuri B või C käsitlusalasse.
Protseduuri B saab rakendada rasketele kütteõlidele, vedeldatud jääkidele, kasutatud määrdeõlidele, vedelike ja tahkete ainete segudele ning vedelikele, mis kipuvad katsetingimustes moodustama pinnakile või on sellise kinemaatilise viskoossusega, et neid ei saa kuumutada ühtlaselt protseduuri A segamise ja kuumutamise tingimustes.
Protseduuri C saab rakendada rasvhapete metüülestritele (FAME), nagu on määratletud spetsifikatsioonides, näiteks EN 14214[11] või ASTM D6751.[13]
See dokument ei ole rakendatav veepõhistele värvidele ja lakkidele.
MÄRKUS Veepõhiseid värve ja lakke saab katsetada standardi ISO 3679[3] abil. Vedelikke, mis sisaldavad väga lenduvate materjalide jälgi, saab katsetada standardi ISO 1523[1] või ISO 3679 abil.