EVS-EN ISO 9963-2:1999

See ISO 9963 osa kirjeldab karbonaatse leeliselisuse titrimeetrilist määramist looduslikus ja joogivees. Kasutades lõpp-punktiks kõrgemat pH väärtust kui ISO 9963-1 meetodis, on vähendatud muude vesiniku aktseptorite, nagu näiteks humiinhapete anioonide, mõju.
Meetod on mõeldud proovidele, mille karbonaatne leeliselisus on vahemikus 0,01 mmol/l kuni 4 mmol/l (H+ ekvivalendina). Suurema leeliselisusega proovide korral võib analüüsimises võtta väiksema proovikoguse.
Selles kontekstis kutsutakse karbonaatset leeliselisust sageli üldleeliselisuseks ja sel on tavaliselt peaaegu sama numbriline väärtus mis metüüloranži leeliselisusel (MO-leeliselisus).
Lõpp-punkti määramine pH-meetriga on segajatest vähem mõjutatud kui indikaatori kasutamine.