EVS-EN ISO 12217-2:2017

Standardi ISO 12217 selles osas on sätestatud meetodid tervete (st kahjustamata) laevade stabiilsuse ja ujuvuse hindamiseks. Arvesse on võetud ka uppumise suhtes tundlike laevade ujuvilpüsimise näitajaid.
Stabiilsuse ja ujuvuse näitajate hindamine standardi ISO 12217 selle osa abil võimaldab määrata laeva konstruktsioonile ja maksimaalsele koormusele vastavasse konstruktsioonikategooriasse (A, B, C või D).
Standardi ISO 12217 seda osa kohaldatakse peamiselt purjede abil liikuvate laevade suhtes (isegi kui need on abimootoriga varustatud), mille kerepikkus on 6 m kuni 24 m (kaasa arvatud). Seda võib siiski kohaldada ka alla 6 m pikkuste laevade suhtes, kui need on elamiskõlblikud mitmekerelised laevad või kui need ei vasta standardis ISO 12217-3 määratletud soovitud konstruktsioonikategooriale ning kui neil on laevalagi ja standardile ISO 11812 vastavad kiire äravooluga süvendid.
Elamiskõlblike mitmekereliste laevade puhul hõlmab standardi ISO 12217 see osa ümbermineku riski hindamist, toimiva varuväljapääsu määratlemist ja nõudeid ujuvilpüsimisele ümberpööratud asendis.
Standardi ISO 12217 see osa ei kohaldu järgneva suhtes:
— standardiga ISO 6185 hõlmatud täispuhutavad ja jäiga konstruktsiooniga täispuhutavad paadid, välja arvatud standardis ISO 6185 esitatud viited standardi ISO 12217 erijaotistele;
— gondlid ja vesijalgrattad;
— lainelauad, sealhulgas lainelauad; ja
— tiiburlaevad ja allveetiivaga laevad, kui neid ei käitata veeväljasurvelisel režiimil.
MÄRKUS Veeväljasurvelise ujuvuse faas tähendab, et laeva toetavad ainult hüdrostaatilised jõud.
See ei hõlma ega hinda mõju stabiilsusele pukseerimis-, püügi-, süvendamis- või tõstetoimingutel, mida tuleb vajaduse korral arvesse võtta eraldi.