1.1 Ülevaade
See dokument kehtestab tarkvara elutsükli protsesside tarbeks üldise, täpselt määratletud terminoloogiaga raamstruktuuri, millele saab toetuda tarkvara valdkonnas. See struktuur sisaldab protsesse, tegevusi ja töid, mis on rakendatavad tarkvarasüsteemide, -toodete ja -teenuste hankimisel, tarnimisel, väljatöötamisel, käitamisel, hooldamisel või kõrvaldamisel. Neid elutsükli protsesse sooritatakse huvipoolte osalusel, lõppeesmärk on klientide rahulolu saavutamine.
See standard puudutab organisatsioonisisest või -välist tarkvarasüsteemide, -toodete ja -teenuste ning igasuguse süsteemi tarkvaraosa hankimist, tarnimist, väljatöötamist, käitamist, hooldamist ja kõrvaldamist. Tarkvara hõlmab ka püsivara tarkvaraosa. Standard hõlmab ka neid süsteemi määratluse aspekte, mis on vajalikud tarkvaratoodete ja -teenuste kontekstina.
See dokument annab ka protsessid, mida saab rakendada tarkvara elutsükli protsesside määratlemiseks, juhtimiseks ja täiustamiseks organisatsioonis või projektis.
Selle dokumendi protsesse, tegevusi ja töid võib – eraldi või koos standardiga ISO/IEC 15288:2015 „Systems and software engineering – System life cycle processes“ – rakendada ka tarkvara sisaldava süsteemi hankimisel.
Selle dokumendi ja standardi ISO/IEC/IEEE 15288 konteksti kuulub suur hulk tehissüsteeme, alates neist, milles tarkvara on vähe või pole üldse, ja lõpetades sellistega, milles tarkvara on peamine huviobjekt. Keerukaid süsteeme ilma tarkvarata tuleb ette harva, kõik tarkvarasüsteemid aga vajavad oma tööks füüsilisi süsteemikomponente (riistvara) huvialuse tarkvarasüsteemi osana või võimaldussüsteemi või taristuna. Niisiis sõltub huvialusest süsteemist, kas valida tarkvara elutsükli protsessidele kohaldamiseks see dokument või ISO/IEC 15288:2015 „Systems and software engineering – System life cycle processes“. Mõlemas dokumendis on protsesside eesmärgid ja tulemid samad, kuid nad erinevad vastavalt tarkvara- ja süsteemitehniliste tegevuste ja tööde poolest.
1.2 Eesmärk
Selle dokumendi eesmärk on anda määratletud protsessikogum, mis hõlbustaks hankijate, tarnijate ja muude huvipoolte vahelist suhtlust tarkvarasüsteemi elutsüklis.
See dokument on koostatud tarkvarasüsteemide, -toodete ja -teenuste hankijaile, tarnijaile, väljatöötajaile, integreerijaile, käitajaile, hooldajaile, haldajaile, kvaliteedikorraldajaile ja kasutajaile. Üks organisatsioon võib seda rakendada vaid endale kehtestatult või mitme huvipoolega olukorras. Huvipooled võivad kuuluda samasse organisatsiooni või erinevatesse organisatsioonidesse ning olukord võib varieeruda mitteametlikust leppest juriidiliselt siduva lepinguni.
Selle dokumendi protsesse võib kasutada, et luua ärikeskkondi, nt meetodeid, protseduure, tehnikaid, tööriistu ja koolitatud personali. Lisa A annab normijuhised nende tarkvara elutsükli protsesside häälestamiseks.
1.3 Rakendusala
See dokument kehtib tarkvarasüsteemide, -toodete ja -teenuste kogu elutsüklile, sealhulgas kontseptsioonile, arendusele, teostamisele, kasutamisele, toele ja mahakandmisele, ning nende organisatsioonisisesele või -välisele hankimisele ja tarnimisele. Selle dokumendi elutsükliprotsesse võib rakendada konkurentselt, iteratiivselt ja rekursiivselt tarkvarasüsteemile ning inkrementaalselt selle elementidele.
Tarkvarasüsteemeid võivad erineda eesmärgi, rakendusala, keerukuse, suuruse, uudsuse, kohandatavuse, koguste, asukoha, eluea ning arengu mõttes. See dokument kirjeldab inimese loodud tarkvarasüsteemide elutsükli protsesse. Sellepärast rakendub see omandtarkvarasüsteemidele, tarkvarasüsteemidele, millel on laialdane kommerts- või avalik levitus, ja kohandatud, sobitatavatele tarkvarasüsteemidele. See rakendub ka täielikele eraldiseisvatele tarkvarasüsteemidele ning nendele, mida kasutatakse sardsüsteemina ja integreerituna suuremates, keerukamates ja täielikes süsteemides.
See dokument annab protsesside etalonmudeli, mida kirjeldatakse protsessi eesmärkide ja protsessi tegevuste eduka läbiviimise tulemite mõistes. Lisa B loetleb tehised ja teabeüksused, mida võib erinevate protsessidega seostada. Seda dokumenti võib seetõttu kasutada etalonmudelina, et toetada standardis ISO/IEC 33002:2015 kirjeldatud protsessihindamist. Lisa C annab teavet tarkvara elutsükli protsesside kasutamiseks protsessi etalonmudelina. Lisa D kirjeldab protsessitarindeid, mida saab protsessi etalonmudelis kasutada. Lisa I seab protsessi nimede ja protsessi tulemite tasemel vastavusse selle dokumendi ja standardi ISO/IEC/IEEE 12207:2008.
1.4 Kitsendused
See dokument ei kirjuta ette konkreetset tarkvara elutsükli mudelit, arendusmetoodikat, meetodit, modelleerimislähenemist ega menetlust. Seda dokumenti järgivate huvipoolte vastutusele jääb elutsükli mudeli valimine tarkvaraprojekti tarbeks ning selle dokumendi protsesside, tegevuste ja tööde vastendamine selles mudelis. Huvipoolte vastutusele jääb ka projekti jaoks sobivate metoodikate, meetodite, mudelite ja tehnikate valimine ning rakendamine.
See dokument ei loo haldussüsteemi ega eelda ühegi haldussüsteemi standardi kasutamist. Samas on see kooskõlas kvaliteedijuhtimissüsteemiga, mida kirjeldab ISO 9001, teenusehalduse süsteemiga, mida kirjeldab ISO/IEC 20000-1 (IEEE 20000-1), ja infoturbe halduse süsteemiga, mida kirjeldab ISO/IEC 27000.
See standard ei detailiseeri dokumentatsiooni nimetuste, vormingu, nähtava sisu ega infokandja mõttes. Elutsükliprotsessi infoüksuste (dokumentatsiooni) sisu käsitleb ISO/IEC/IEEE 15289.
