See dokument sätestab meetodid plahvatusohtlike olukordade tuvastamiseks ja hindamiseks ning nõutava ohutuse jaoks kohased kavandamis- ja valmistusmeetmed. See saavutatakse
— riski hindamisega,
— riski vähendamisega.
Seadmete, kaitsesüsteemide ja komponentide ohutust on võimalik saavutada ohtude kõrvaldamise ja/või riski piiramisega, selleks tuleb tagada nt
a) asjakohane disain (ilma ohutuskaitsete kasutamiseta),
b) ohutuskaitsed,
c) kasutusteave,
d) muud ennetusmeetmed.
Plahvatuste a) (vältimist) ja b) (kaitset) puudutavaid meetmeid käsitletakse peatükis 6, plahvatuste c) meetmeid käsitletakse peatükis 7. Punktile d) vastavaid meetmeid selles dokumendis ei käsitleta. Neid käsitletakse standardi EN ISO 12100:2010 peatükis 6.
Selles dokumendis kirjeldatud ennetus- ja kaitsemeetmed ei taga nõutavat ohutustaset juhul, kui seadmeid, kaitsesüsteeme ja komponente ei kasutata ettenähtud otstarbeks ning need ei ole paigaldatud ja hooldatud asjakohaste tegevusjuhiste või nõuete kohaselt.
See dokument täpsustab üldisi kavandamis- ja konstrueerimismeetodeid, et aidata projekteerijatel ja tootjatel saavutada seadmete, kaitsesüsteemide ja komponentide kavandamisel plahvatusohutust.
Seda dokumenti kohaldatakse kõigile seadmetele, kaitsesüsteemidele ja komponentidele, mis on mõeldud kasutamiseks atmosfääri tingimustes olevas plahvatusohtlikus keskkonnas. Selline keskkond võib tekkida tuleohtlikest/põlevatest ainetest, mida töödeldakse, kasutatakse või eraldatakse seadmete, kaitsesüsteemide ja komponentidega või seadmete, kaitsesüsteemide ja komponentide läheduses olevatest materjalidest ja/või seadmete, kaitsesüsteemide ja komponentide materjalidest.
Seda dokumenti kohaldatakse seadmetele, kaitsesüsteemidele ja komponentidele kõigis nende kasutusetappides.
Seda dokumenti kohaldatakse ainult II seadmerühma kuuluvatele seadmetele, mis on mõeldud kasutamiseks mujal kui kaevanduste maa-alustes osades ja nende kaevanduste maapealsete rajatiste niisugustes osades, kus on kaevandusgaasi ja/või põlevtolmu tekkimise oht.
Seda dokumenti ei kohaldata
1) meditsiinilises keskkonnas kasutamiseks mõeldud meditsiiniseadmetele;
2) seadmetele, kaitsesüsteemidele ja komponentidele juhtudel, kus plahvatusohu põhjustab eranditult plahvatusohtlike ainete või ebastabiilsete keemiliste ainete lähedus;
3) seadmetele, kaitsesüsteemidele ja komponentidele juhtudel, kus plahvatus võib tekkida ainete reageerimisel teiste oksüdeerijatega peale atmosfäärihapniku või muude ohtlike reaktsioonide korral või mitteatmosfäärilistes tingimustes;
4) seadmetele, mis on mõeldud kasutamiseks koduses ja mittemajanduslikus tegevuses, kus plahvatusohtlik keskkond võib tekkida harva, üksnes küttegaasi juhusliku lekke tagajärjel;
5) isikukaitsevahenditele, mida reguleerib määrus (EL) 2016/425;
6) merelaevadele ja avamere ujuvrajatistele koos sellistel laevadel või rajatistel olevate seadmetega;
7) transpordivahenditele, s.o sõidukitele ja nende haagistele, mis on mõeldud ainult inimeste veoks õhus või teedel, raudteel või veeteel, samuti transpordivahenditele, mis on mõeldud kauba veoks õhus, avalikuks kasutamiseks määratud maanteel või raudteel või veeteel; plahvatusohtlikus keskkonnas kasutamiseks mõeldud sõidukeid ei tohi välistada;
8) soovitud, kontrollitud põlemisprotsessides sisalduvate süsteemide kavandamisele ja ehitamisele, välja arvatud juhul, kui need võivad toimida süüteallikana plahvatusohtlikus keskkonnas.