IEC 62305-1 on toodud üldpõhimõtted, mida peab järgima nii ehitiste, kaasa arvatud ehitiste seadmestik ja sisaldised, kui ka inimeste piksekaitsel. Ei ole olemas seadmeid ega meetodeid, mis oleks võimelised muutma ilmastikunähtusi sellises ulatuses, et ära hoida välgulahendusi. Välk ehitisse või ehitise lähedale (või ehitisega seotud liinidesse) on ohtlik inimestele, ehitisele endale, ehitises olevatele esemetele ja seadmestikule, aga ka ehitisega seotud liinidele.
Seetõttu on piksekaitsemeetmed hädavajalikud. Kaitse vajadus, kaitsemeetmete rakendamisest saadav majanduslik kasu ning asjakohaste kaitsemeetmete valik peab olema kindlaks määratud riskianalüüsi alusel. Standardisarja IEC 62305 kõikides osades käsitletud kaitsemeetmed on osutunud efektiivseteks ja riski vähendavateks.
IEC 62305-1 käsitlusalasse ei kuulu järgmised juhtumid:
— raudteesüsteemid,
— sõidukid, laevad, lennukid, merre ehitatud rajatised,
— maa-alused kõrgsurvetorustikud,
— ehitistest eraldatud toru-, elektri- ja telekommunikatsiooniliinid,
— tuumaelektrijaamad.
Standardisarja IEC 62305 nõudeid tuleks nimetatud rajatiste kaitseks käsitleda vähimatena.
Kuni CIGRE antud lisateabeni saab selles dokumendis kirjeldatud välguvoolu parameetreid rakendada ka avamerepaigaldiste puhul. Sellistel juhtudel kuuluvad rajatised tavaliselt erinevate spetsialiseeritud asutuste koostatud erieeskirjade alla. Rajatistele (nii tütarettevõtete kui muude), mis selliste erieeskirjade alla ei kuulu, kehtib endiselt IEC 62305 sari.
Rahvusvaheline standard on Euroopas ilma muudatusteta avaldatud standardina EN IEC 62305-1:2024.
