EVS-EN ISO 12217-3:2026

Selles dokumendis on sätestatud meetodid tervete (st kahjustamata) laevade stabiilsuse ja ujuvuse hindamiseks. Arvesse on võetud ka uppumise suhtes tundlike laevade ujuvilpüsimise näitajaid.
Stabiilsuse ja ujuvuse näitajate hindamine selle dokumendi abil võimaldab määrata laeva konstruktsioonile ja maksimaalsele koormusele vastavasse konstruktsioonikategooriasse (C või D).
Seda dokumenti kohaldatakse inim- või mehaanilise jõuga liikuvate kuni 6 m kerepikkusega laevade, välja arvatud elamiskõlblike mitmekereliste purjelaevade suhtes. Alla 6 m kerepikkusega laevade puhul, mis on varustatud standardile ISO 11812 vastava täisteki ja kiire äravooluga kokpitiga (kokpittidega), saab teise võimalusena hinnata standardi ISO 12217-1 või ISO 12217-2 alusel (vastavalt mitte purjelaevade ja purjelaevade puhul), millisel juhul saab määrata kõrgemad konstruktsioonikategooriad.
Elamiskõlblike mitmekereliste laevade puhul hõlmab see dokument ümbermineku riski hindamist, toimiva varuväljapääsu määratlemist ja nõudeid ujuvilpüsimisele ümberpööratud asendis.
See dokument ei kohaldu järgneva suhtes:
—  standardisarjaga ISO 6185 hõlmatud täispuhutavad ja jäiga konstruktsiooniga täispuhutavad paadid, välja arvatud standardisarjas ISO 6185 esitatud viited standardisarja ISO 12217 erijaotistele;
—  standardiga ISO 13590 hõlmatud jetid ja muud sarnased energiaallikaga varustatud veesõidukid;
—  veemänguasjad;
—  kanuud ja kajakid;
—  gondlid ja vesijalgrattad;
—  purjelauad;
—  lainelauad, sealhulgas mootoriga lainelauad;
—  tiiburlaevad, allveetiivaga laevad ja hõljuklaevad, kui neid ei käitata veeväljasurvelise ujuvuse faasis; ja
—  allvee veesõidukid.
MÄRKUS  Veeväljasurvelise ujuvuse faas tähendab, et laeva toetavad ainult hüdrostaatilised jõud.
See ei hõlma ega hinda mõju stabiilsusele pukseerimis-, püügi-, süvendamis- või tõstetoimingutel, mida tuleb vajaduse korral arvesse võtta eraldi.