Muudatused, võrreldes eelmise versiooniga
Võrreldes standardi eelmise versiooniga on olulisemad muudatused järgmised:
— sissejuhatusse on lisatud selgitav tabel erinevate osade staatuse ja kasutusala kohta;
— standardi kasutusala on täpsustatud;
— osad normatiivsed viited on muudetud teatmelisteks ja viidud kirjanduse loetellu;
— on lisatud uued terminid ja määratlused „koristamine ja puhastamine“ ning „kvaliteedisagedus“;
— on täpsustatud kaks mustuserühma ja nende hindamine jaotistes 5.1.1.1 ja 5.1.1.2;
— on muudetud hindamist ja kontrolli läbiviimist mustuserühmas 2 [enam ei jagata kergesti (K) ja raskesti (R) ligipääsetavateks aladeks];
— on täpsustatud kontrollide läbiviimist ja selgitatud on täielikku kontrolli plaani (7.2);
— nõuded lepingule on muudetud ja viidud jaotisest 7.2.1.1 peatükki 9 „Nõuded lepingule“;
— lisa A ja lisa B on viidud standardi osasse 2 (siin lisasse NA);
— endine lisa 2 (siin lisa NA) on muudetud; nõuded sertifikaatidele on täpsustatud ja kehtivusaeg ettevõtete tasandil on muudetud;
— teadmiste tase koolitajatel on täpsustatud (lisa NA);
— juhised ja soovitused objektil kontrolli läbiviimiseks on lisas A ;
— on muudetud lisa B. Objektiivsete mõõtmiste meetodid on vähendatud 6-lt 3-le ja vastava osa numeratsioon on muudetud;
— tolmu mõõtmise sagedus jaotises B.1 on muudetud kahelt korralt aastas ühele korrale kvartalis;
— läike hindamise mõõtmised jaotises B.3.7on lihtsustatud;
— registreerimisvormid on parandatud;
— lisas F on toodud standardi rahvuslikud erisused. Standard on identne Taanis, Soomes, Islandil, Norras ja Rootsis.
Standard kirjeldab koristus- ja puhastustööde kvaliteedi kindlakstegemise ning hindamise süsteemi. See põhineb standardis EN 13549:2001 sätestatud üldistel põhimõtetel.
Standard kirjeldab kahte peamist kontrollimise põhimõtet: visuaalne kontrollimine (vt peatükki 4) ja mõõtevahendite abil kontrollimine (vt lisa B). Olenevalt koristuse ja puhastuse eesmärgist võib olla eelistatav kasutada esimest, teist või mõlemat põhimõtet korraga.
Mõõtevahendeid võib rakendada täiendava meetodina eriruumides, mida kasutatakse nt elektroonika, ravimite või toiduainete tootmiseks või kus asuvad laboratooriumid vms ning kus teenuse tellijad esitavad seepärast erilisi kvaliteedinõudeid või kus on seadusega kehtestatud kohustuslikud erinõuded.
Siseruumide õhukvaliteeti mõjutab eriti tugevasti tolm. Siseruumides rahuldava õhukvaliteedi saavutamiseks võib olla vaja kehtestada tolmu suhtes erinõuded. Selleks kasutatakse tolmususe mõõtmisi. Teenuse tellijad võivad nõuda tolmususe mõõtmisi eraldiseisvalt, nagu kirjeldatud jaotises B.1, või visuaalse kontrolli täiendusena. Teenuse tellijad peavad määrama, millal tuleb mõõtmisi teha ja milline on tabeli B.1 kohaselt rahuldav tolmususe aste.
Standardis toodud süsteemi saab rakendada erinevatel viisidel:
— kontrollimaks saavutatud koristus- ja puhastustööde kvaliteeti;
— hindamaks mustuse ja/või taasmäärdumise taset;
— määratlemaks nõutavat tulemust koristusteenuste läbiviimisel, tellimisel, pakkumisel ja/või hangete korraldamisel, vt standardit INSTA 810 „Cleaning services – Requirements and recommendations for the provision of cleaning services“; vt Eesti täiendusi;
— hindamaks, milline puhastustegevus on vajalik, et saavutada etteantud kvaliteeditaset;
— tuvastamaks koristus- ja puhastustegevusega saavutatud kvaliteeti.
Standard on kasutatav nõutud kvaliteedi määratlemiseks ja saavutatud kvaliteedi hindamiseks kõikides hoonete ja siseruumide tüüpides, kaasa arvatud kõikides ruumitüüpides kontorihoonetes, haiglates, koolides, lasteaedades, kaubanduskeskustes, kauplustes, tootmistsehhides, laevadel, bussides, rongides, lennukites, hotellides, restoranides jne, olenemata koristamise ja puhastamise meetoditest, sagedusest ja süsteemist, kui on võimalik määratleda puhastustulemus peale koristamist. Standard kirjeldab vahetult pärast koristuse ja puhastuse lõppu saavutatud tulemuste hindamist.
Standard ei hõlma koristusega seotud teenuste osutamise hindamist ja kontrolli, nagu näiteks hügieenitarvikute lisamine, prügikastide tühjendamine, ümbertöödeldavate materjalide käitlemine vms. Kui selliste tööde teostamine on nõutav, siis tuleb need lepingus eraldi ära märkida, sätestades ka selliste teenuste kvaliteedi hindamise süsteemi.
